Võrtsjärve Karikas

9.–10. augustil võtsid FT-laskurid suuna Võrtsjärve äärde, et pidada maha üks mõnus kalendriväline võistlus. Juba talvel tekkis võimalus, et saame juurde ühe võistluspaiga. Tahaks kohe alguses tänada kõiki laskureid, kes juba mai alguses olid valmis ja kohal, et uut võistluspaika ja rada ette valmistada – Rein, Virgo, Andres, Aivar, Toomas ja muidugi Allan koos Nordmastiga, kes panid õla alla, et oleks koht, kus võistlusi pidada. Loomulikult ei käi kõik nii lihtsalt, et siu-säuh ja ongi valmis. Juunis tehti veel üks ehituslik laupäevak ning lisaks väike proovilaskmine enne ametlikku Võrtsjärve Karikat.

Tavapäraselt on augusti MV-etapi korraldamine Tartu klubi kanda, aga sel hooajal toimub MV-sarjas ainult kolm võistlust. August oleks olnud FT-üritustest vaba kuu ning tundus igati sobiv aeg korraldada üks vahevõistlus – et ämblik optikale võrku ei kooks ja relvaraud rooste ei läheks.

9. augusti hommikul saabusid võistlejad – kes varem, kes hiljem –, aga pärast tavapäraseid tervitusi ja muljetamisi suundus seltskond testrajale. Teisisõnu: uus võistluspaik, aga vanad head näod 😊. Kohal olid ka kolm meie lõunanaabrit, kes juba käivad siin tihemini kui mõni kohalik.

Esimese päeva algus oli teadlikult lükatud keskpäeva, et rajameistrid ja abipersonal ei peaks tõusma enne kukke ja koitu ning saaksid ise ka laskmist nautida. Laskurid said rajale kusagi kella ühe ajal, päike siras kõrgel taevas ja oli üsna soe, nii mõnegi Springer kategooria laskuri püss tegi vigureid. Võrtsjärve vahetus läheduses võiks ju eeldada tuult ja õhuliikumisi, mis teeksid laskmise tavapärasest keerulkamaks. Sellel nädalavahetusel tuul laskuritele väga suuri probleeme ei tekitanud. Mõne vimpka vahepeale ikka viskas, kuid tähelepanelikku laskurit see ei ehmatanud ja märgid kukkusid. Päeva parim PCP-tulemus oli 42 silma ning vedrumeeste parima tulemuskaardil oli 38 punkti. Hilise alguse tõttu venis esimene võistluspäev pikemaks, aga potis ootas soe supp. Kõht täis, võeti päev kokku ja tehti ettevalmistused järgmiseks päevaks.

Pühapäeval alustati kolm tundi varem, et kõik jõuaks õhtul koju mõistlikul ajal. Teisel päeval kulub testrajal soojenduseks vähem aega ja võistluspaarid said kiirelt rajale. „Tuli vaba!“ – ning märgid hakkasid kukkuma. Võistluspäeva ilm oli temperatuuri ja tuule suhtes veelgi leebem, ning seda oli ka tulemustest näha. Väikese kõrvalpõikena (ja hoiatuseks kõigile): võistlusvarustusega tuleb hoolikalt ringi käia! Avel libises läbi õnnetu juhuse püss kotist välja ja optika läks paigast. Sellised apsud rikuvad võistluspäeva ja tuju, vahet pole, mis tasemega laskur oled. Reaalsus on see, et tegelikult kogu nädalavahetus on lörris. Septembri etapini on kuu aega – loodetavasti selleks ajaks on kõik jälle korras.

Nii see nädalavahetus läbi saigi. Võrtsjärve Karika kutsel oli kirjas: „Tead tuule suunda juba enne, kui lehed liiguvad.“ Seekordne diplom on omamoodi sertifikaat ja tunnustus, et parimad laskurid tõesti seda teavad – sama tekst ilutseb ka diplomil. Vahest võiks see olla uus tunnuslause meie spordiala kirjeldamiseks.
PCP-kategoorias võidutses Aivar 85 silmaga. Teiseks tuli Romi 81 punktiga. Kolmas koht (80 punkti) läks jagamisele Virgo ja Toomase vahel – seekord ümberlaskmist ei tehtud, sest Virgo loovutas koha Toomasele. Springer-kategoorias pani kindlalt kinni Andres 78 punktiga. Teine oli Heli 66 silmaga ja kolmandaks tuli Ingrid 65 punktiga.

Diplomid jagatud – aga mis Võrtsjärve Karikas see oleks, kui karikaid ei jagataks? Tänu Allanile ja Nordmastile said parimad lisaks Võrtsjärve Karika ning loositi välja lipumast kõigi võistlejate vahel. Kes selle võitis, seda näed piltidelt. Enne koju suundumist kinnitati keha supiga ja mõned seenesõbrad tegid väikese kõrvalepõike metsa alla. Kas ka korv täis sai, kuuleb septembris.

Pildid leiad siit