Sügisvõistlus ja 2022 hooaja lõpetamine

Hooaja lõppemist tähistav sõpruskohtumine “Estonian Autumn” toimus Lubjaahjul 17. septembril.
Rada valmis koostöös värske Põltsamaa FT klubiga.
Kohtumine algas toreda kergelt pilvise ilmaga, mis hiljem pöördus kergeks hoogvihmaks. Törtsu tuli ka tugevamat vihma testimaks laskurite ettevalmistust ilmastiku osas 🙂
Ehitatud rada erines mõnevõrra Lubjaahjule tüüpilisest kompositsioonist ja see leidis positiivset tagasisidet laskureilt.
Värvi andis lisaks sügisele ka sõbralik püssivahetusprogramm, mille mõned Tactical Target klubi laskurid ette võtsid. Nimelt vahetasid osad laskurid omavahel püssid ning lasid seega täiesti uues situatsioonis kõik 25 väravat. Kuigi selline teguviis kindlat esikohta võibolla ei too, siis aitab see tugevdada ennast vastavalt Field Target laskmise põhiprintsiibile, mille kohaselt „iga lask on unikaalne”. Lisaks siis muidugi südikuse ja vallatlevuse treenimisele 🙂 Seda jätkus ka mõnele, kes vedru asemel suruõhu püssiga ennast teritas.
Vihm voolas taevast ikka allapoole ja laskurid ning püssid said üha märjemaks. Mitmed reetlikud rotid (*sihtmärgid, toim.) hiljem pöördus laskeseltskond hooaja lõpetamise autasustamistseremooniale.

PPI48 võistlused toimusid ka sellel hooajal nö virtuaalsetena. Iga klubi lasi temale sobivas tiirus võistluse. Tulemused said sellised: SPR klass: I koht – Eva Maria Tõnurist (TT.177K), II koht – René Rebane (Saku FTK) ja III koht – Heli Jalakas (Saku FTK). PCP klass: I koht – Virgo Lepik (Saku FTK), II koht – Martin Rebane (Saku FTK) ja III koht – Tiit Tõnurist (TT.177K).

PPI48 SPR klassi medalistid
PPI48 PCP klassi medalistid

FT Eesti meistrivõistlustel jagunesid kohad nii: Selle hooaja lõppedes jagati medalid selliselt: SPR klassi I koht ja Eesti meistritiitel – René Rebane (Saku FTK), II koht – Heli Jalakas (Saku FTK) ja III koht – Ingrid Reinu (Tallinna FTK). PCP klassi I koht ja Eesti meistritiitel – Tõnis Tammisaar (TT.177K), II koht – Aivar Öövel (Saku FTK) ja III koht Martin Rebane (Saku FTK).

FT Eesti MV SPR klassi medalistid
FT Eesti MV PCP klassi medalistid

Seejärel, peale kosutavat õhtusööki, leidis aset ka ENFTA üldkogu koosolek, kus arutati mitmeid laskespordi läbiviimisega seotud detaile ning toimusid ka ENFTA juhtkonna muudatused, kuivõrd tagasi astusid juhatuse liige ja pikaaegne spordi toetaja R. Handschmidt ning ENFTA president Heli Jalakas.
Juhatuse uueks liikmeks valiti Aivar Öövel, kes nimetas muuseas ka oma tegevussuuna laskespordi arendamisel.
Ettepaneku uue presidendi osas, kuivõrd president valitakse juhatuse liikmete seast, tegi lahkuv president Heli. President pani ameti maha, elagu uus president Tiit!
Kohvi, kommi, torti ja neljalehelise elulille teed jätkus jutu kõrvale pikemaks 🙂
Loojuma hakkava päikese valgus nägi veel viimaseid kõrvitsaga „vankris” istuvaid lahkuvaid laskureid.
Kaugusest kumab talvine hooaeg.

Aron Jalakas

Pildigalerii

EFTF valis uue presidendi

27.06.2022 esitas WFTFi president Sergio Paulo Rita üleskutse kõikidele Euroopa FT Föderatsiooni esindajatele, et leida sobiv kandidaat, kes on valmis EFTFi juhtimise üle võtma. Ise pakkus Sergio omalt poolt kandidaadina välja Ave Jalaka, kes tunneb sporti ja on viimastel aastatel korraldajaid erinevates küsimustes palju aidanud.

Määratud tähtajaks, 15. juuliks, ei laekunud ühtki teist kandidaati, pigem toetasid mitmed suuremate ja väiksemate riikide esindajad Ave kandidatuuri, mis päädis 11.08.2022 otsusega valida Ave Jalakas EFTFi presidendiks järgmiseks kolmeks aastaks kuni aastani 2025.

Edu ja tulemuslikku toimatamist Avele FT Föderatsiooni eestvedamisel.

EFTF president Ave Jalakas

EMV 4. etapp Raplas

4. etapp toimus 23. ja 24. juulil Raplas. Ettevalmistused algasid loomulikult varem 🙂

11. juuli õhtu – autole said pakitud märgid, postid, muu raja ehitamiseks vajalik kraam, staabi varustus ja supipott. Libistasin veel korra nimekirjast pilguga üle – tundus, et kõik oluline on koormas.

Juba järgmise päeva õhtuks oli rada valmis, siin-seal vaja veidi trimmerdada, aga seda teeb päev enne võistlust.

22. juuli varahommik – poolärkvel, padja vormitud soenguga, susse lohistades tüürisin kohvimasina poole, kui mu tee lõikas ära rõõmust särav penskar: „Niiet meil tuleb vedru etapp…“

Olin paugust ärkvel, kuidas see on võimalik?!?, olin PCP poiste õhu unustanud….

Kesksuvele kohaselt oli võistluse ilm mõnusalt soe ja kergelt tuuline ning ka mõni värskendav vihmasabin mahtus kahe päeva sisse.

Võistluspäevad sujusid tõrgeteta ja meeleolu oli hea, punkte kogunes palju. Teisel päeval tegi Tõnis märkimist vääriva tulemuse 47 punkti. Kahe päeva summa 91 ehk 91% võimalikust.

Varasemalt on eestlastest vaid Romi teinud 47 punktiseid päevi. 2010 aastal HP kategoorias 47 + 47 ehk 94% võimalikust ja 2017 aastal PCP kategoorias 44 + 47 nagu nüüd Tõniski tegi. Aga parimat Eesti meistrivõistluste tulemust hoiab enda käes meie Leedu sõber Marijus Vaičius, kes aastal 2011 tegi tulemuseks 44 + 48 ehk 92% võimalikust.

Näeme augusti lõpus Tartus ja loodame, et seal lastakse Marijuse tulemus eestlaste pool üle 🙂

EMV 3. etapp Levi külas

Eesti meistrivõistluste 3. etapp oli Pärnu FT klubile ajalooline. Esimest korda korraldas klubi võistluse Tori vallas kuhu klubi on ka nüüd registreeritud.

Oma maadele võistlema lubas meid lahkesti Tanikoha peremees Toomas Levi külast. Esialgu tundus, et rada tuleb liiga lihtne ning keegi laskuritest laseb ära need maagilised 50 punkti. Suureks väljakutseks oli ka 25 värava paigutamine suurepäraselt hooldatud krundile. Ega siis igasse roosipõõsasse ei saa ju varese siluetti paigaldada 🙂 Tegemist jagus mitmeks päevaks ning vaatamata kõrbekuumusele said rajad valmis. Võistlejatel jagus kiidusõnu valminud raja kohta ning tundus, et see polnud pelgalt viisakusest lausutud.

Võistluse esimesel päeval oli varjus 30°C, teine päev oli tublisti jahedam ja termomeeter näitas varjus ainult 27°C 🙂 Rahvas kogunes, päike lõõskas ja võistlus algas. Kerge ei olnud, sest megavägasoe ilm mõjutas nii laskureid, kui ka tehnilisi vahendeid – relvad tegid trikke ja optikad näitasid märkidele päris huvitavaid kaugusi. Võistluspäeva lõpetasid kõik laskurid, keegi kuumarabandust ei saanud. Kosutuseks oli kuum seljanka, teada ju on, et ka kõrbes juuakse vahetpidamata tulist teed, et ikka palavusele vastu pidada.

Teisel võistluspäeval olid taevas mõned pilved, päike kogu aeg ei kõrvetanud ja loomulikult puhus paras briis. Tulemused olid tasavägised ja enne diplomite vormistamist tuli PCP ja SPR klassis viia läbi ümberlaskmised II ja III koha selgitamiseks. Esikolmikud said diplomeeritud ja kõigi võistlejate vahel loositi veel lisaks välja kaks anemomeetrit. Piduliku lõputseremoonia lõpetas rabarberikook.

Tänud Tanikoha peremehele Toomasele, võistlusraja ehituses osalenud laskmishuvilisele Svenile ja Taavile TTK .177 Klubist. Seekord jäädvustasid meie võistlust kaks fotomeistrit – Jane ja Urmas, respekt! Muidugi tänu ka naabertalu vanaemale Tiinale, kes hoidis kahel palaval päeval oma lapselapsi ujumiskohast eemal ning tagas meile turvalised laskesektorid. Pisipõnnid said meilt kompensatsiooniks hunniku jäätist 🙂

EMV 2. etapp Lubjaahjul

2022. aasta Eesti Field Target suvine laskmine välitingimustes kogub hoogu.

Eesti meistrivõistluste 2. etapp toimus Põltsamaa lähistel Võisiku külas 11.-12. juunil.

Kohale olid sõitnud ka sõbrad Leedust: Sergejus Titarenko, Regina Burviené ja Linas Burvys.

Esimene päev pakkus lõõskavat päikest ja pimedaid märke metsa all ning justkui tundus päev tuulevaiksem, kuid teisel päeval oli vahelduva pilvisusega tõusnud ka tuul ning seekord selline salakaval, mis vahetevahel puhus paremalt vasakule ning järgmisel hetkel alt üles 🙂 

Pikk tee on Leedumaalt Võisikule. Kohale jõudes on põhiline soov ikka võistelda, selleks sai ju tuldud. Kui siis keset võistlust hakkab püss laskma sinna kuhu ise tahab, on kuri karjas. Selline lugu meie sõbra Linasega. Vapralt püssiga võideldes tegi ta võistluspäeva lõpuni. Murdunud vedru oli relva isepäise käitumise põhjuseks. Kiire remont, uus vedru relva ja teisel võistluspäeval taas rajale.

Täname kõiki korraldajaid, abistajaid, osalejaid ja muidu vaatama tulnud külalisi!

EFTC 2022 Belgias

Lõuna Belgias toimunud field-target laskmise EM-il saavutas vedrupüssi kategoorias kuldmedali naiste klassis Saku field target Klubi liige Heli Jalakas. Suruõhupüssi kategoorias saavutas isikliku rekordi Tartust pärit Aivar Öövel tihedas konkurentsis maailma tippudega.

Heli Jalakas 2. võistluspäeval

„Eesti meeskond oli seekordsel tippvõistlusel esindatud vähendatud koosseisus ja kuigi meie tulemused olid  konkurentsivõimelised, ei saavutanud me meeskondlikult head positsiooni,“ ütles meeskonna kapten Martin Rebane, „samas oli kõige suuremaks katsumuseks laskuritele küngaste nõlvadel kiiresti suunda muutev tugev tuul “.

Vedrupüssi kategooria üldarvestuse Euroopa meistriks tuli portugaallane Luis Barreiros 115 punktiga, kuid võistkondlikult võitis hoopis Saksamaa koondis 330 punktiga 450st ühtlasemaid võistluspäeva tulemusi saavutades. Naiste klassis kuldmedali saanud Heli Jalakal jäi üldarvestuse esikümnesse pääsemiseks puudu 5 punkti. Tartust pärit  vedrupüssi kategoorias võistlev noorlaskur René Rebane osales esmakordselt tippvõistlusel ja saavutas üldarvestuses 15. koha 89 punktiga, saavutades kolmandal päeval märkimisväärse tulemuse 36 punkti 50st.

Aivar Öövel testrajal
Aivar Öövel 1. võistluspäeval

Suruõhupüssi kategoorias tuli üldarvestuses Euroopa meistriks Ismael Sobrino Hispaaniast 134 punktiga 150st ja naiste arvestuses tuli võitjaks noor sakslane Bianca Müller 119  tabamusega, võistkondlikult tuli esimeseks Hispaania 398 punktiga 450st. Üldarvestuses maailma tippudega koos lasknud Eesti laskur Aivar Öövel tegi isikliku päevarekordi 46 punkti 50st, mis oli võistluspäeva teine parim tulemus.  

Field target laskmise EM toimus 26.- 28. mai vahelduva maastikuga lõuna Belgia Tellini piirkonnas, kus osales kokku üle 100 laskuri 18. riigist.

Field target (FT) on sport-jaht, kus võisteldakse vabas looduses täpsuslaskmises  optilise sihikuga õhkrelvadega. Siluettmärgid asuvad laskesportlasest 9-50 meetri kaugusel, kuid tabamisala on väike 15-40 mm. Märgi tabamiseks peab laskesportlane mõõtma siluettmärgi kauguse ja arvestama ilmaolude mõju (näiteks tuult ja temperatuuri) oma õhkrelva ballistikale.

Field target sihtmärk

Tänaseks on spordiala sidunud endaga kümneid tuhandeid laskesportlasi üle terve maailma ning Euroopa organisatsiooniga EFTF on liitunud 28 riiki. Rahvusvahelised suurvõistlused toimuvad kahes kategoorias: suruõhupüssid (PCP) ning vedrupüssid (Springer) kaliibriga 4.5 mm, mille võimsus on kuni 16,3 J (džaul).

Info võistluste ja võistlejate kohta:
https://eftc2020.eu/results-eftc2020/ -> PCP Open – suruõhu kategooria üldtulemused ja Springer Open – vedrupüssi kategooria üldtulemused.

EFTC 2022 suur pildigalerii

EMV 1. etapp Lukul

2022 aasta FT Eesti meistrivõistluste 1. etapp toimus 7. ja 8. mail Lukul.

Töö etapi ettevalmistamisega algas paar aastat tagasi. Mida? Kuidas siis nii? Kas tõesti on vaja niiii palju aega, et teha üks FT võistlus? Tegelikult muidugi saab võistlusrajad ikka mõne päevaga üles, kuid Tacticali klubile oli selle võistluse korraldamine märgiline sündmus. Esimest korda võtsime vastutuse teha hooaja avavõistlus ning seda täiesti uute märkidega.

Just nende märkide tegemine saigi alguse paar aastat tagasi. Algsed ideed, mis tookord said paberile visandatud, realiseerusid aasta alguses. See reaalsus oli 250 kg metalli, mis laserlõigatud lamedate konnade, ämblike, tigude ja muude elukate näol meile ukse taha tõsteti 🙂 Tacticali klubiliikmed tegelesid terve nädalavahetuse keevitamise, puurimise, viilimise, värvimise ja komplekteerimisega ning kõik need Eesti fauna esindajad said viidud 2D formaadist üle 3D formaati 🙂

Märgid olid valmis ja asusime ootama kevadet. Ootasime. Siis ootasime veel. Märtsis nägi Luku võistluspaik samamoodi välja nagu jaanuaris. Saabus aprill. Põhjarannikul polnud lumest enam jälgegi, kuid 50 kilomeetrit sisemaal valitses endiselt talv. Ainuke muutus oli see, et kõrge autoga pääses juba majani 🙂 Hakkas tekkima paanika. Äkki ongi nii, et see lumi ei sulagi ära? Igal nädalavahetusel kontrollreidi sooritades võis veenduda, et endiselt katab maad valge ja paks vaip. Arutlesime võimaluse üle, et lükata 1. etapp mai keskele, kuid teades, et võistluskalender on püha, siis lootsime ainult kliima soojenemisele 🙂 Siis see juhtuski, 16. aprillil oli lumi kadunud! 1. etapi rajameister Jane asus mõõdulindiga kuusikut, kaasikut ja raiesmikku mõõtma. Tegime ka esimesed testlasud uute märkide pihta. Selgus, et kõik, mis arvutis tehtud, töötab ka reaalselt. Järgnevad nädalavahetused ehitasime metsas radasid, koristasime mullust kulu, riisusime lehti ja likvideerisime muttide tehtud aiakujunduse elemente. Viimasel päeval enne võistlust panime märgid üles.

Võistluspäevaks olime tellinud pisut soojema ilma, kui sellel kevadel kombeks. Loomulikult ei ole ju päikesepaistel ja tuulevaikuses mõtet FT võistlust pidada. Paar kõnet sinna kuhu vaja ning saime ka korraliku edelatuule Lukule 🙂 Aasta esimene võistlus on ikka natukene teistmoodi. Ei mäleta enam, kuidas kotil istuda, alati ei tule ka meelde enne lasku püssi laadida ja ilma ühegi puulehe või siis rohukõrreta on päris keeruline aru saada, kust suunast ikkagi need tormiiilid puhuvad. Hoolimata kõigest segadusttekitavast, hakkasid siiski märgid kukkuma ja punkte muudkui tuli. Peale võistlust on mõnel laskuril rohkem punkte ja mõnel jälle vähem 🙂 Täpselt nii nagu igal FT võistlusel. Esimene võistluspäev sai lõpetatud sooja seljanka ja pirukatega. Külalised lahkusid ja meie läksime märke värvima. Hakkas sadama külma, mitte sooja vihma.

Järgmisel hommikul oli metsas täpselt 1°C. Päike paistis, kuid oli külm, vastikult külm. Iga tunniga muutus ka tuul tugevamaks. Seekord tellisime tuule puhuma põhjakaarest, ikka selleks, et oleks võimalikult ebamugav 🙂 Midagi aeti meie tellimusega segi, sest päris tormituult me ei soovinud, aga kohal see oli. Võistluspäeva alguses plagisesid tuules klubide lipud ja märginöörid. Kõik soojemad riided läksid selga ja siis radadele. Päev kulgedes soojemaks ei läinudki. Tuul muutus kohati tormiseks ja siis järgnes suhteliselt vaikne hetk. Millisel hetkel kellelgi õnnestus lasta, oli puhas õnnemäng. Punkte kogunes ja päeva lõpuks selgusid ka võitjad. Nii nagu alati 🙂 PCP kolmanda koha eest pidid Tõnis ja Aivar tegema ümberlaskmise. Milliseks kujunes täpne lõppskoor, seda saab vaadata tulemuste tabelist. Lõpetasime esimese etapi šašlõki ja tordiga ning autasustamisega. Oli külm, tuuline, päikest täis ja tore nädalavahetus.

PPI48 Pärnu

2021/2022 hooaja esimene PPI võistlus sai peetud traditsiooniliselt Pärnus.

Oma pitseri vajutas võistlusele Covid viirus, mistõttu viisime võistluse läbi hübriidvõistlusena -14 osalejat reaalvõistlusel Pärnus ja 11 osales virtuaalselt. Võistluse tegi eriliseks esmakordne uut tüüpi sihtmärkide kasutamine, mis andestavad ka ripsekad ning seda oli ka kõigi tulemustest näha.

Virgo pani kõigile märgi maha – 24+24=48 punktiga. Pärnus diplomeid ei jagatud, sest virtuaalvõistlus kestab veel nädala, aga väljastamata need ei jää. Tühjade kätega siiski keegi Pärnust koju ei läinud. Loositi välja kõigi Pärnus füüsiliselt osalenute vahel kolm auhinda, mis iseloomustavad otseselt Pärnu lasketiiru olusid – kõike külmem sisetiir Eestis. Peaauhind – 3 liitrit lund … ehk siis 3 liitrit istumiskotigraanuleid sai Anne-Gret. Lohutusauhind oli üks suur lumehelves … Tegelikult lumehelbe kujuline multitööriist püsside reguleerimiseks. Need läksid Indrekule ja Martinile. Kuna teised osalejad olid nõks kurvad, et loosiõnn neile ei naeratanud siis Pärnu FTK jagas igaühele defitsiitse pastikust moonakarbi! Värvilised karbid peos, muutusid näod jälle rõõmsaks 🙂 Pakkusime teele asujatele pirukaid, kohvi ja teed ning need, kes ei kartnud kõvemat pauku, läksid tagsi tiiru oma oskusi testima 9 mm püstolist laskmises.

Tänan kõiki 25 osalejat ja püsigem ikka terved.

Alar Torim

Pärnu FTK juhatuse liige

Reaalse ja virtuaalse võistluse pilte näeb siit.

Sügisvõistlus ja 2021 hooaja lõpetamine

Eesti field-targeti 2021 aasta välihooaeg võeti kokku Põltsamaal Lubjaahju võistlusraja päevasel sõpruskohtumisel.

Ilm oli imeilusalt sügisene, pakkudes värvikirevaid elamusi sihtmärgi taustal. Kuigi võistlusrada oli laskuritele tuttav, pakkus võistlejatele väljakutset sügisene tuul, millega tuli rinda pista nii avaral põlluserval kui ka metsas. Lisaväljakutseks laskuritele oli võimalus vahetada võistlusklassi või relva, et end hoopis uues situatsioonis proovile panna. Päeva muutis põnevaks ka kaks lisalaskerada, kus laskuritel oli ülesanne kahest erinevast võistluspüssist lasta 35 ja 40 m kaugusel olevaid sihtmärke. Tehaseseades relva ja silmale harjumatu optikaga märgi tabamine ei olnud kerge ning pakkus üllatusi ja elamusi.

Peale toredat võistluspäeva järgnes veelgi toredam pidulik hooaja kokkuvõtmine ja medalite-karikate jagamine.

Talvine sisehooaeg PPI48 oli eriolukorrast tulenevalt eriline. Reaalseid kohtumisi oli 2020 aasta sügisel vaid kaks. Ülejäänud etapid pidasid klubid omakeskis ja võistluslehed liikusid läbi veebiavaruste kohtunikuni. Oli teistmoodi, kuid süsteem toimis ning kevadeks olid võitjad olemas. SPR klass: I koht – Eva Maria Tõnurist (TT.177K), II koht – Tiit Tõnurist (TT.177K) ja III koht – René Rebane (Saku FTK). PCP klass: I koht – Martin Rebane (Saku FTK), II koht – Tõnis Tammisaar (TT.177K) ja III koht – Aivar Öövel (Saku FTK).

PPI48 SPR klassi medalistid
PPI48 PCP klassi medalistid

FT Eesti meistrivõistlused toimusid külmas, kuumas, vihmas ja udus 🙂 Selline on meie suvi. Vaprad võistlejad ja võistluste korraldajad said kõigega kenasti hakkama. Selle hooaja lõppedes jagati medalid selliselt: SPR klassi I koht ja Eesti meistritiitel – Andres Mikfelt (Tartu FTK), II koht – Heli Jalakas (Saku FTK) ja III koht – Eva Maria Tõnurist (TT.177K). PCP klassi I koht ja Eesti meistritiitel – Martin Rebane (Saku FTK), II koht – Tõnis Tammisaar (TT.177K) ja III koht Aron Jalakas (Saku FTK).

FT Eesti MV SPR klassi medalistid
FT Eesti MV PCP klassi medalistid

Kogu pildigalerii SIIN

Põnev ja keeruline hooaeg on läbi. Juba ootame uut 🙂

EMV 5. etapp Raplas

Viies ja viimane meistrivõistluste etapp oli Tallinna FT klubi korraldada.

Tundub, et september on võistluste jaoks parim aeg. Võistlusradade ehitamiseks täpselt paras temperatuur, pole sääski ega parme ega muid mutukaid, isegi vihma ei sadanud.

Nautisime kogu südamest võistlusraja ehitamist ja veidi krutskiga märkide ülespanekut. Korraldaja enda vaieldamatud lemmikud olid muidugi rajad 23 ja 24, mis said sätitud mõnusalt pimedasse kärbseseeni täis võlumetsa 🙂 Noh, ja rajad 1–5 sobitasime kenasti tuultekeerisesse 🙂 Nendel radadel, kus vigurdamise võimalus puudus, vedasime märgid väravast võimalikult kaugele …

11. septembri hommikul oli võistluspaik täidetud paksu uduga – lõika või noaga. Tasapisi hakkasid laskurid kogunema ja udu hajuma. Seekord said võistlejad loosiga paaridesse pandud. Kõlas vile „Tuli vaba!” ning püssid hakkasid paukuma ja päike tuli välja. Imeline!

Päeva lõpus oli kõigil ainult üks küsimus: „Kas ilmataat laseb võistlusel homme jätkuda …?”

12. septembri hommik, kell oli 5:42 kui müristamise peale silmad avasin, meeletu paduvihm. Kas tõesti tuleb võtta vastu raske otsus ja teine võistluspäev ära jätta? Hommikusöögi ajal tibutas veel kergelt, äkki ikka kuidagi teeme ära …

Võistlejad saabusid ja ilm selgines. Kuigi teisel päeval olid osavõtjate read erinevatel põhjustel veidi hõredamad ja ilm sombune, läksid laskurid siiski rõõmsalt radadele.

Hurraa, hurraa, hurraaaaa!

Kui tulemused said kokku sehkendatud, selgus, et Romi ja Martini skoor on sama! Ümberlaskmine!

Martin jäi peale ja võitis PCP kategoorias esimese koha, teine seega Romi ja kolmandaks rebis Tiit. Vedrude esimene oli kindlalt Andres, teisel kohal Rein ja Allan tema kannul.

Pärast diplomite üleandmise tseremooniat ootas laskureid väike üllatus. Tallinna klubi pani välja ergutusauhinna, loosi tahtel läks see noorimale osavõtjale Ragnarile.

Pühapäeva õhtu, kell 17:02 olid rajad maas ja auto peale pakitud. Kuradi hea tunne! 🙂