EMV 2. etapp Lubjaahjul

Laupäev algas väga ilusa ilmaga – oli meeldiv päike ning väga mahe tuul. Põllumehele oli natuke liiga tehtud sellega, et mõned märgid suisa põlla peal seisid, ikka tuulega risti. Ja kerge tuuleke tuli, kuid see ei takistanud nii mõnelgi neljakümne punkti piiri ületamast. Üldiselt polnud rada väga keeruline, kuid temperatuur ja kamaluga sääski sekka lisasid puuduva keerukuse vastupidavuse võtmes. Pealelõunal sai esimene päev lõpetatud. Lepiti kokku teise päeva varasemas alguses ning varem ta algaski. Suhteliselt tuulevabana kuid seda enam kestvust testivamana. Vanameister Virgo sooritas lasu (vt pilti) ja peale seda algaski kohe pidulik lõputseremoonia 🙂

Võistlus lõppes õnnelikult, võitjad said diplomid ning tehti grupipilt. Kõik lahkusid rõõmsatena.

Pildid

EMV 1. etapp Lukul

Jaanuarikuu 131. päev. See talv ei taha kuidagi saada aru, et on ennast ammendanud ja kõiki inimesi ära tüüdanud. Viimane aeg oleks astuda tagasi. Kuidagi tuttav situatsioon igapäevaelust 😊 Igatahes on viimane päev enne 2024. aasta Eesti meistrivõistluste 1. etappi. Tibutab vihma, talvejope on seljas, head abilised on Lukul kohal. Kaks nädalat tagasi ärkas karu talveunest ning tegi kontrollkäigu Tacticali võistlusradadel. Märgikinnitused olid siis juba paigas ja hea, et me veel ei jõudnud panna isuäratavaid nugised, nahkhiiri ja metsiseid puude külge 😊

Märgid said üles nädal enne suurvõistlust. Viimaseks päevaks jäi Zero ehitamine ja märginööride vedamine ning teha veel sada pisiasja. Eakamad abilised, Toomas ja Rein, tegelesid jõukohaste asjadega, noh parkla oksakestest koristamine, Zero Range uute paberite klammerdamisega ja vestlustega vabalt valitud teemadel 😊 Lauri kihutas nooruslikult mööda raiesmikku, nöörijutt taga 😊 Tiimitöö sujus suurepäraselt ja enne virmaliste mängu olid asjad tehtud ning võis jääda ootama Tähtsat Päeva.

EMV 1. võistluspäeva hommik algas külmast kollase päikesetõusuga ja vinge põhjatuulega. Ilmaprognoos lund ei lubanud, küll aga tuule tugevnemist. Milline kaunis perspektiiv olemaks sellel aastal esimest korda püssiga metsas 😊 Positiivne oli muidugi see, et sääski ega parme praktiliselt ei olnud. Mitte ühtegi!
Tacticali inimesed saabusid 8:30 ja asusid meisterdama maitsvaid võileibu. Peakokk Marit juhendas, nugade ja leivaviilude arv oli paigas ning kohad köögilaua ääres täis. Ka Lauri leidis endale sobiva töö – ta juhendas peakokka kartulite koorimisel 😊
Tuule tugevnedes hakkasid võistluspaika saabuma laskurid. Silmnähtavalt segaduses, mida oli näha riietumisstiilist. Oleks nagu kevad ja ei ole ka. Mõnel lihtsalt laskmisjakk, teisel aga selle all kolm kampsunit, kolmandal jälle läkiläki peas. Ega omalgi polnud kerge valida kaasavõetud rõivakollektsioonist ilmaga kokkusobivaid esemeid 😊 Hoolimata kõigest olid relvakandjad rõõmsad, tuju hea ning näod naerul, sest ammu polnud saanud vanade sõpradega huvitavatel teemadel juttu ajada.

Võistlus algas täpselt kell 11. Laskurid liikusid peakohtuniku Jane poolt määratud radadele ja algas ca 3 tundi kestev võitlus päikese, tuule, temperatuuri, miraaži ja ennekõike iseendaga. Võistlejaid jäädvustas Eva Maria. Seekord oli eesmärgiks saada pildile emotsioone, sest püssipilte on aastatega parasjagu galeriisse kogunenud.


Samal ajal asusid tegutsema peakokk Marit ning otse Londonist kohale saabunud gurmeekokk Sebastian Ramsay 😊 Marit tegeles puu-, juur- ja luuviljadega ning nende kuumtöötlemisega. Sebi asus aga valmistama oma Šoti vanaema retsepti järgi rahvustoitu haggis’t. Peagi levisid võistluspaigas isuäratavad lõhnad.

Laskmisprotsess kulges tugeva, kuid õnneks puhangulise tuulega 😊 Ühel hetkel olid märginöörid ühele poole lookas ja teisel hetkel teisele poole. Miraaž oli optikast näha, aga juba ca 30 meetrilt oli pilt ühtlaselt virvendav. Õnneks lund ei sadanud 😊 Üldse tundus, et ilm läks millegipärast soojemaks, sest talvejopega hakkas palav. Päikese käes muidugi!

Võistluspäev lõppes ja karastunud laskurid asusid kinnitama keha. Ei teagi, kas Sebi ei lugenud haggis’e retsepti tähelepanelikult või oli vanaema midagi sassi ajanud, aga lõunasöögiks oli grillitud broileri kintsuliha ning ahjus küpsetatud juurviljad 😊 Magustoiduks Jane vanaema retsepti järgi tehtud plaadikook. See oli küll õige maitsega 😊

Külalised lahkusid, klubiliikmed asusid värvima radasid ning pingutama märginööre, et karu ikka metsas kõndima mahuks.

Teine võistluspäev oli esimese kauge sugulane. Päike oli samasugune, aga tuul oli kadunud ja temperatuur umbes 3 korda kõrgem, kui eelmise päeva hommikul. Tervelt 9°C 😊

Korralduslik protsess oli klubiliikmetele sama. 8:30 kohal, noad pihku ning võileibu meisterdama. Lisaks tuli ka sardellid käbistada ja eelmisel päeval valminud mulgipuder marmiiti soojenema panna.

Juba kolmas aasta on Tacticali klubi võistluse 2. päev emadepäev ning võistluspäev algas Karl Eriku korjatud nurmenukukimpude üleandmisega kohal viibivatele emadele. Seekord oli neid kolm – Heli, Jane ja Marit.

Riietumisstiil teisel võistluspäeval oli juba traditsioonilisem. Natuke vähem kampsuneid ja pisut õhemad mütsid. Mõne võistleja võis juba esmapilgul ära tunda 😊

Üha soojeneva ilmaga algas ka teine päev kell 11. Kuna elavjõus oli kadusid ning kolmese grupiga rajal keegi liituda eriti ei soovi, siis läks võistlustulle esmakordselt Karl Erik. Igaks juhuks kaasa võetud püss kulus nüüd marjaks ära. Kuna püssil oli peal sama optika nagu Ragnaril, siis noored asusid märke kukutama ka paaris.

Tuult oli vähem, kuid see olematu tuul oli salakaval. Lisaks ikka miraaž, mis kaugusemõõtmise võimalikult ebameeldivaks tegi. Siiski oli peale lasku ebameeldivaid vaikusehetki vähem kui esimesel päeval. Noh, kui sa mõõdad, sihid ja kõik on korras, aga tuul viib su kuuli kuskile Kose kanti 😊

Umbes kell kolm said metsas märgid otsa ja 1. etapp oligi tehtud. Enne lõpudineed siirdusid kõik laskurid metsa ning rajad said korjatud kokku 10 korda kiiremini, kui kulus nende ehitamisele. Suur tänu teile snaiperid!

Pühapäeva hommikul toimunud õnnelik õnnetus sai õhtuks täiesti positiivse lõppakordi. Favoriit Romi saabus Lukule motikaga. 250 kilo kaaluv tsikkel otsustas ennast metsateel külili keerata. Juhiga oli kõik korras, aga käiguvahetuse varras murdus. Hea, et laskmisega tegelevad erinevate professioonide esindajad. Hoolimata sellest, et olime keset metsa ja maakohas, leidus pisut metalli, tööriistu ja ennekõike oskusi. Viimast väärtust esindas Meister Virgo! Tunnike nokitsemist ja käiguvahetus toimis! Selleks, et favoriit ennast laskmisrajal liiga mugavalt ei tunneks olid tööriistade hulgas ka kuvalda ja haamer. Neid vastastikku tagudes saavutasime mootorratta remondiks sobiva helitausta 🙂

Peale väsitavat, kuid meeldivat päeva konsumeeriti enamus Mariti tehtud toidust. Magustoitu oodates valmisid diplomid ning salakohast sai toodud auhinnad.

Seekord said pjedestaalile vedrukatest Andres, Allan ja Indrek ning suruõhupüsse paugutavatest võistlejatest Romi, Virgo ja Ragnar. Parim ja ainuke juunior oli üllatuslikult Karl Erik 😊 Debüüt – 15 tabamust.

Ka meie suutsime olla moodsad ning leidsime võistlejate sealt mitte küll Tulnukas Kahe aga ikkagi Tulnuka. Lauri lasi esimest korda FT võistlust ja sai Uus Tulnuka diplomi 😊

Esimene etapp on lastud, kohtume teisel etapil Lubjaahjul!

P.S. Võimalik, et sundisime oma positiivsuse ja sõbraliku meelega siiski lõputu jaanuarikuu tagasi astuma, kahtlaselt soe ja kevadine on õues 😊

P.P.S. Emotsionaalsed pildid 🙂

5|5|5 Saku klubi võistlus

Laupäevane ilm oli mõnusalt soe, kui tiiru uksest varustusega sisse astusime. Valmistasime rajad ette ning kogunesime kohviruumis. Peale kuuma kohvi ja kerget snäkki alustasime võistlustega.

Lasti kahes vahetuses. Paarilistest üks tegeles laskmisega sellal, kui teine märkis tulemusi. Mõnusas õhkkonnas paaritunnise laskmise järel olid tulemused valmis. Üllatuskülaline Elmet Orasson tegi selle võistluse tipptulemuse vedrupüssi kategoorias. Talle järgnesid tulemuselt teine Indrek Kanep ja kolmandana Andres Mikfelt. Suruõhupüssist tegi esimese tulemuse Ragnar Raudsepp, teise tulemuse saavutas Tiit Tõnurist ning kolmanda tulemuse saavutas Aivar Öövel. 

Peale diplomite üleandmist said otsa ka kurgivõileivad ja kommid ning kohvist trimmis olemisega lahkus iga võistleja omas suunas.

Pilte näeb siit.

Suured tänud Peetri lasketiirule!

5|5|5 Tallinna klubi võistlus

Täpselt kuu möödas ja võistluste korraldamise kord Tallina klubi käes. Vabariigi sünnipäevani jäänud nädal ja hea võimlus näidata, et meie tublidel laskuritel vajadusel käsi ei värise. Püssid, padjad, laskurjoped autosse ja Peetri poole teele. Eelmisel korral oli väljas korralik talvekülm siis seekord oli tavapärane Eesti suusailm, parajalt sombune ja märg. Võistluspaiga ettevalmistamine ehk varustus autodest tiiru ja märkide ülespanemine läheb juba õite ladusalt. Võistlejate paaridesse panekul on meie talvist hooaega kimbutamas kotermann, ei õnnestu kuidagi saada võistluspaika paarisarvu osalejaid. Eelmisel korral jäi Virgo haigevoodisse, seekord ei saanud osaleda Raigo. Järgmiste võistlusteni on kuu, loodetavasti on selleks ajaks kõik korras ja tahaks loota, et keegi ei ole võistluspäevale eelneval reedel haigeks jäänud.

Võistlus ise kulges ladusalt, formaat ja tingimused on paika loksunud ja võib öelda, et on olemas toimiv rutiin. Tögatakse sõbralikult kaasvõistlejaid ja vajadusel remonditakse relva.

Võistluste parimad olid sel korral PCP kategoorias jälle Toomas kellele järgnes Ragnar ja tema järel Virgo. Vedrupüssides tuli seekord esikohal Indrek, kellele järgnesid Andres ja Heli. Peale diplomite jagamist arutlesime võistlejatega võimalusi leida alternatiiv diplomitele, mõned mõtted tekkisid ja vaatama mis sellest välja tuleb. Pärast võistluste lõppu oli võimalus soovijatel ka natuke „püssirohtu” põletada. Samal ajal kui meie võistlesime ja olime muust maailmast eraldatud, saavutasid neli Eesti naist laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel ajaloolise tulemuse, tulles neljandaks. Ilmselgelt tuleb meil kahe võistluse vahepeal trenni teha. Järgmine kord saavad Peetris Field Target laskurid mõõtu võtta 16. märtsil kui võistluste korraldamise järg on jõudnud Saku klubi kätte. Peatse kohtumiseni !

Pildigalerii

5|5|5 Tartu klubi võistlus

Aastavahetusest on möödas juba tublisti üle poole kuu ja võistluste korraldamise järg jõudnud Tartu klubi kätte. Käes 20. jaanuari hommik, võistluse varustus autosse pakitud ja Peetri tiiru poole teele. Kraadiklaas Tartus näitas –8°C. Liikudes põhja poole muutus ilm järjest külmemaks ja kohale jõudes näitas kraadiklaas  –16°C. Põhja poolt tulijatel oli teepeal termomeeter kohati lausa  –24°C näidanud.

Kutsele lisatud lisavarustuse soovitus, et läki-läki, labakud ja karupüksid kaasa oli igati põhjendatud. Tiirus olid seinal soojakiirgurid ja lasketiirus valitses karge kevadilm, puudus vaid külm tuuleiil. Õnneks pole meie laskurid papist poisid. Tõstsime oma varustuse tiiru ning alustasime märkide ülespanekuga. Kahe võistluse vahepeal oli Rein meisterdanud kolm komplekti märgialuseid ja need läksid nüüd käiku. Natuke pusimist ja võistluspaik valmis.

Täname siinkohal ka Reinu, kes lisaks aluste valmistamisele oli need Alari kätte toimetanud. Vahetult enne võistluste algust saime teate, et Virgo, meie talviste võistluste raudvara on haigeks jäänud. Soovime talle kiiret paranemist. Võistlejad paari pandud ja läkski lahti meie 5|5|5 formaadi teine võistluste voor…

… mõned tunnid hiljem oli võistlus läbi ja aeg kokkuvõtteid teha. PCP laskuritest oli seekord parim Toomas, kelle selja taha jäid seekord eelmise vooru võitja Tiit ja talle omakorda  järgnes meie  juunior Ragnar. Esimest kolme lahtutas üks tabamus. Springerite kategoorias tegid võrdse tulemuse Andres ja Heli. Uue võistlusformaadi korral arvestatakse mitte ainult tabamuste arvu, vaid ka laskmisele kulunud aega. Andres laskis kiiremini, seega teenitud esikoht kuulub talle.

Selleks korraks võistlus läbi. Peetris  kohtume uuesti 17. veebruaril Tallinna klubi eestvedamisel.

Galerii

Teistmoodi talvine sisehooaeg

Meil on vist õnnestunud luua uus siseruumides rakendatav laskmisformaat, mis kõige rohkem sarnaneb suvisele FT laskmisele metsas 🙂

Selle asja nimeks sai PPI 5|5|5 või lihtsalt 5|5|5. Ehk lahtiseletatult – viis lasku püsti, viis lasku põlvelt ja viis lasku istudes. Kõik peaaegu nagu eelnevatel aastatel, aga ei mingit paberiraiskamist 🙂 Sihtmärgid on 4 mm terasest ja kui tabad, siis ka märk kukub. Märgiidee on sarnane biathlonis kasutatavaga. Meie märkidel on tabamisalad Ø 25, 20 ja 10 mm. Püstiasendist tuleb lasta 25 meetri kaugusel olevat märki, millel avad Ø 25 mm, põlvelt 20 meetri kaugusel Ø 20 mm ning istudes tuleb 4,5 mm diabool lasta läbi Ø 10 mm tabamisalaga 15 meetri kaugusel asuvat märki. Väravasse minnakse paaridena ja punktide märkimine on sarnane FT võistlusega. 15 lasu sooritamiseks on PCP-ga aega 9 minutit ja SPR-ga 12 minutit. Kes laseb kiiremini, sellel on võimalus võrdse skoori korral saada parem koht.

Uus on ka sellel sisehooajal kohtumispaik. Oleme pikalt arutanud ja otsinud võimalusi, et kohtuda keset Eestit. Et kõigil oleks sama pikk tee võistlusele tulla. Leidsime sellise koha! Peetris, Karedal. Tiir on õige pikkusega ja ka teekond sinna on õige pikkusega 🙂 Tänud peremees Urmasele, et peale meiega oktoobris põgusalt kohtumist saime nüüd esimese 5|5|5 võistluse Peetris korraldada!

Laupäval startisid kõik võistlejad Eesti erinevatest kohtadest umbes kell 9. Kohtusime Peetri lumises parklas pisut enne ühtteist. Ühisel jõul laadisime Lauri bussist maha võistluse inventari. Seda oli päris palju 🙂 Erineva kõrgusega pukid, piduriketastest tehtud raskused, sisselaskmiseks vajalikud jurakad ja veel igasugu asju. Radade ülespanemine läks hoogsalt ja juba enne kahtteist olid esimesed võistlejad rajal. Puhkeruumis olid valmis pirukad ja kohv, aga kuna uut asja oli vaja uudistada, siis oli kogu kamp võistlejatega koos tiirus. Sisselaskmine tehtud, pandi kelladele 9 ja 12 minutit ning algaski 5|5|5 võistlus. Sõltumatult toimus paaride vahetus kahel rajal ja kui esimene voor sai läbi, kordus protsess uuesti teises voorus. Arutelu toimus tiirus, puhkeruumis ja õues, et mida teha järgmine kord paremini ja kuidas kellelegi selline laskmine meeldib. Tundus, et meeldis kõigile. Saame nüüd ka talvel kaugusi mõõta ja torni keerata, vähemalt ei ole kevadeks parallaksiratas 25. meetri peale kinni kiilunud 🙂

Püsisime enam-vähem graafikus ja mõni minut enne nelja alustasime diplomite jagamist. Paremusjärjestuses sai nii SPR, kui ka PCP klassis määravaks laskmise kiirus. Andresel ja Janel kogunes võrdselt 14 punkti. Andres laskis kiiremini ja SPR esikoht oligi käes. Sama situatsioon oli ka PCP klassis, kus võrdselt oli punkte Tõnisel ja Tiidul – 23. Tiit oli kiirem ja PCP võit vormistatud.

Terve päeva sadas katkematult lund ja õhtuks ei saanud enam aru, millise hange all kellegi auto asub 🙂 Samal ajal kui autod soojenesid, sai pakitud kasutusel olnud kola uuesti Lauri bussi ning peale autoklaaside sulamist algas teekond kodudesse. Selline oli esimene 5|5|5 võistlus Peetri tiirus. Järgmine kord kohtume samas kohas jaanuaris 2024.

Pildigalerii

Pärnu PPI 24+24

Suure osalejate arvuga  uue hooaja avavõistlus sellel aastal just ei hiilanud – viimati oli Pärnus 10 võistlejat aastal 2019 … aga tehtud see sai. Lohutuseks olgu öeldud, et läbi ajaloo on olnud vähim osalejate arv 7! Võistlustulle läks vedrukate klassis  5 ja PCP klassis 5 osalejat – suurepärne tõenäosus tulla esimese kolme hulka 🙂 Peab ütlema, et kaardipakk löödi seekord segi ja üllatusi tuli mõlema võistlusklassi osas.

Seekordse PPI (püsti/põlvelt/istudes) formaat oli  muudetud. Esimeses voorus lasime metallmärki ja teises voorus pabermärki! Pabermärk, mis vääratusi ei andesta, saigi favoriitidele seekord komistuskiviks. Esikolmik sai uue kujundusega ja metallraamis diplomid. Diplomite kujundus sümboliseerib väga hästi Pärnu tiiru – kõige külmem sisetiir Eestis 🙂 Auhinnatseremoonia alguses loosis Pärnu klubi kaks eriauhinda kõigi osalejate vahel – universaalne multitööriist, mida saab edukalt kasutada oma lasketulemuste parandamiseks ja võistlurelva remontimiseks. Mida see endast siis kujutas …? Seda peate küsima juba järgmisel võistlusel eriauhinna võitjate käest, kelleks olid Lauri ja Urmas.

Jääme ootama põnevusega järgmist võistlust 25. novembril 2023. Tacticali klubi tahab seal kasutada uudseid biathloni sihtmärke, mida nad Pärnus meile ka demonstreerisid ja mis said suure heakskiidu osaliseks.

Külmas tiirus tegid pilte Urmas ja Tiit. Neid saab vaadata siit.

Kohtumiseni Peetri tiirus 25.11.2023

Alar Torim

Pärnu FTK

Field Target 2023 hooaja lõpetamine

Laupäeval, 7. oktoobril autasustati 2023. aasta Eesti parimaid Field Target õhupüssilaskureid Türi Kultuurimajas.

Pidulik hooaja lõpetamine algas täpselt keskpäeval ja alustas seda statistilise ülevaatega möödunud hooajast Alar Torim oma traditsioonilise paberist Exceliga 🙂 Üritus jätkus vanade võlgade klaarimisega ehk vahepealsetel võistlustel jagamata jäänud diplomid leidsid õiged omanikud.

Üritus muutus aina pidulikumaks ja algas 2022/2023 hooaja auhindade jagamine. Alustuseks said medalid kaela sisehooaja võitjad ning siis FT Eesti meistrivõistluste poodiumikohtadele tulnud laskurid.

Eestis toimus 2023 aasta jooksul viis Field Target meistrivõistluse etappi, mille jooksul oli võimalik koguda kuni 500 punkti ja meistritiitli väljaselgitamiseks läks arvesse 4 võistlust ehk maksimaalselt 400 punkti. Võisteldi kahes põhikategoorias: suruõhu- ja vedrupüssid võimsusega kuni 16,3 džauli. Võistlustest võtsid osa nii noored, vanad, naised, kui ka sõpruskohtumisel Leedu laskurid.

„Eesti meistri karikas on inspiratsiooniks, mille suunas pingutada ja intensiivne töö iseendaga kandis vilja“ rääkis Eesti meister Aivar Öövel.

Suruõhupüssi kategooria Eesti üldarvestuses võitis 326 punktiga Aivar Öövel Põltsamaa FT klubist. Teise koha võitis Ragnar Raudsepp Tactical Target .177 Klubist 320 punktiga ning kolmandaks tuli Martin Rebane Saku FT klubist 317 punktiga. 2023. aasta parima päevatulemuse PCP kategoorias lasi Ragnar Raudsepp – 49 punkti 50-st meistrivõistluste 3. etapil Lubjaahjul. Ragnaril on potentsiaali tulla järgmisel aastal Euroopa meistrivõistlustel juunioride poodiumile Wales’is 🙂

Vedrupüssi kategooria Eesti üldarvestuses võitis 279 punktiga Heli Jalakas Põltsamaa FT Klubist. Teiseks tuli René Rebane Saku FT klubist 275 punktiga ning kolmandaks Ott Roosaar Tactical Target .177 Klubist 213 punktiga. Vedrupüssi kategooria parimaks päevatulemuseks lasti 42 tabamust 50-st meistrivõistluste 2. etapil.

ENFTA meistrivõistluste tulemused: https://registreeri.airguns.ee/?lang=et&y=2023&results=

Piduliku osa lõppedes ootas laskureid kaetud kohvilaud.

Päeva teises pooles toimus ENFTA aastakoosolek, kus räägiti möödunud aastast ja valiti organisatsioonile uus juhatus. Presidendina viib laskesporti edasi Indrek Kanep.

Hooaja lõpetamisel tegid pilte Eva Maria ja Urmas.

Bulgaarias selgusid Euroopa parimad field target laskurid 2023

Eestlased osalesid hiljuti 8. Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias, Varshetsis, 28 – 30 septembril. Kokku osales 227 laskurit 25-st riigist, esimest korda ka laskurid Serbiast. Igal laskuril tuli sooritada kolmel võistluspäeval kokku 150 võistluslasku. Võistluste korraldaja, Sofia FT Klubi, oli mägises orus paiknevas võistluspaigas kasutanud ära kõik maastiku väljakutsed, muutes täpsuslaskmise väljakutsete rohkeks. Eesti laskurite meeskonnajuht Ave Jalakas sõnul pandi proovile laskuri lasketehnika ja vastupidavus kolme pika võistluspäeva jooksul.

Suruõhupüssi kategooria üldarvestuses võitis Conor McFlynn Iirimaalt 139 tabamusega. Järgmised poodiumikohad PCPs selgitati pinevas võistluste järgses ümberlaskmises, kus kolmel laskuril oli võrdselt 135 võistlustabamust. Ümberlaskmise tulemusena Jose Redondo Hispaaniast sai teise koha ning Dermot Ross Põhja-Iirimaalt langes kolmandaks ning Sergey Zubenko Poolast jäi neljandaks. Eesti laskur Aivar Öövel sai 109 tabamusega 64. koha üldarvestuses. PCP naiste klassi võitjaks tuli Bianca Mueller Saksamaalt 126 tabamusega. Juunioride klassi kuld läks ümberlaskmise tulemusel Jacob Kay’le Inglismaalt 119 tabamusega ning veterani klassi kulla teenis Steven Franklin Wales’ist.

Vedrupüssi kategooria üldarvestuses võitis Slawomir Opiela Poolast 116 tabamusega, teise koha sai Ismael de Toro Hispaaniast 113 tabamusega ning kolmanda koha Istvan Fejes-Toth Ungarist 109 tabamusega. Eesti laskur Heli Jalakas jäi 87 tabamusega 13. kohale, pälvides selle tulemusega SPR naiste klassi kuldmedali. Veteranide kulla võttis Andy Kays Norrast 86 tabamusega. Euroopa meistrivõistlustel autasustatakse üldarvestuses esikümmet laskurit ning juunioride, naiste ja veteranide arvestuses esikolmikut.

Euroopa 2023 meistrivõistluste tulemused: https://eftc2023.eu/results/.
Pildid leiab Facebookis: European Field Target Championship 2023 Bulgaria lehelt.

Eestlased on Bulgaarias laskmise EM-il

Bulgaarias toimub 28.-30. september field-target laskmise EM. Vedrupüssi kategoorias esindab Heli Jalakas ning suruõhupüssi kategoorias esindab Aivar Öövel üldarvestuses, kus läheb tihedaks rebimiseks.

Lääne Bulgaaria Montana provintsis Varshetsi küla mäe oru jõe äärses roheluses peetakse field-target laskmise EM-i, kus osaleb 212 laskurit 25-st riigist. Euroopa Field-Target Assotsiatsiooni president Ave Jalakase sõnul on võistluse rajad mänguliselt rasked, äkilised tuulepuhangud ja üles-alla laskepositsioonid hämaras puude all muudavad paljude võistlejate jaoks laskmise keerukaks. Võistluste korraldajad on oskuslikult võtnud maastiku mitmekesise reljeefi laskeala planeerimisel arvesse.

FT tippvõistlus kestab 3 päeva ja koosneb maksimaalselt 150 võistluslasust. Sellele eelneb sissejuhatav päev, kus kontrollitakse õhupüsside reeglitele vastavust ja kohanetakse proovilaskudega testalal. Võistlusi korraldavad see aasta Sofia Field Target Klubi liikmed ja vabatahtlikud. Võistlustele on kohale tulnud mitmed oma ala parimad erinevatest riikidest, näiteks UK-st, Ungarist, Leedust, Hispaaniast, Saksamaalt ja Portugalist. Võidab see, kes oskab lugeda loodust ja saab kolme päeva jooksul kõige rohkem punkte.