Kell keeratud talveaega, enamus ööpäevast on hämar või pime. Lisame siia juurde ka võistluspaika sõites taevast alla tulnud lumeräitsakad ja kohati üsna valgeks värvunud põllumaad. Need ilmselged vihjed ütlevad, et viimane aeg alustada sisehooaja võistlustega. Varasematel aastatel oleme kogunenud esimeseks etapiks Pärnu Kaitseliidu tiiru, kuid möödunud hooajal kasutusele võetud uus võistlusformaat on toonud laskurid kokku Peetri tiiru, mis mahutab kenasti kogu meie aktiivsema võistlejate seltskonna ning on enamuse laskurite jaoks “keset” Eestit.
Field-Target laskuritel oli soov suurendada võistluslaskude arvu ja nii saigi 5|5|5 formaadist 5|5|5+5. Lisasime 25 meetrile ühe 20mm tabamisalaga sihtmärgi juurde. 2. Novembri laupäeva hommikul kella 10 paiku olid laskurid kohal ja alustasime võistlusradade ülespanekuga. Tunni möödudes oli täiendustega rada üleval, ohutus-ja võistlusreeglid üle korratud ja esimesed laskurid võisid asuda tulejoonele.
Võistlus kulges nagu ikka rõõmsas ja kergelt võistlejad “segavas” õhkonnas, et märkide kukutamine poleks pelgalt ainult kuiv ja igav laskmine. Laskuritest publiku hulgast kõlas nii mõnigi nali, mis pani tulejoonel olevaid laskureid turtsatama. Suuremat pahandust sellest ei sündinud, kõik said oma möödalasud ilusti tehtud, ikkagi esimene võistlus ja vajab natuke sisse elamist.
Pauside ajal aeti juttu, võeti lonks kohvi ja amps magusat. Kella kaheks olid kõik osalejad oma kaks vahetust ära lasknud ja oli aeg võtta esimene võistlus kokku. PCP kategoorias oli kolmel võistlejal 31 punkti 40st, ning paremusjärjestuse määras laskmisele kulunud aeg. Selle põhjal esikoha saavutas Tiit Tõnurist, talle järgnes Tõnis Tammisaar ja kolmanda koha pälvis Ragnar Raudsepp. Springer kategoorias polnud suuri üllatusi, esimese koha sai taaskord Andres Mikfelt. Tubli tulemuse tegi Ott Roosaar, kes saavutas teise koha, ning kolmandaks tuli Allan Lindman.
Selleks korraks ja aastaks on võistlustel joon all. Varasemalt kokkulepitud, et detsember on kõigil kiire aeg ja võistlusi ei korraldata. Järgmine kord kohtutakse uuel aastal, 11. jaanuaril Peetri tiirus, et taaskord selgitada, kes on sel korral Liivimaa parim laskur :-).
https://enfta.ee/wp-content/uploads/2024/11/5555_21124_01-1.jpg11811772Indrek Kanephttps://enfta.ee/wp-content/uploads/2018/02/enfta-logo-120.svgIndrek Kanep2024-11-05 18:07:142024-11-06 11:37:51Sisehooaeg on alanud
2024. aasta Field Target meistrivõistluste hooaja lõpetamine toimus Türi Kultuurikeskuses 28. septembril.
Septembrikuu viimasel laupäeval kogunesid Field Targeti laskurid Türile, et tõmmata joon alla talvisele ja suvisele võistlushooajale. Lõputseremoonia algus venis veidi pikemaks, sest laskuritel jagus mõtteid ja uudiseid, mida omavahel jagada, ning oodati ka võimalikke hilinejaid.
Parimate laskurite autasustamist alustati väikese statistilise meenutusega talvel toimunud uue 5|5|5 võistlusformaadi kohta. Seejärel said nii PCP- kui vedruklassi parimad oma medalid kaela. PCP-klassis osutus parimaks laskuriks Tallinna klubi liige Toomas Niilus, kes kogus 109 punkti. Teise koha saavutas mullune Field Targeti meistrivõistluste võitja Aivar Öövel Põltsamaa klubist 101 punktiga ning kolmandale kohale tuli Tacticali klubi laskur Tiit Tõnurist 99 punktiga.
Vedrupüsside klassis saavutas esikoha Andres Mikfelt Tartu klubist 86 punktiga, teiseks tuli sama klubi laskur Indrek Kanep 78 punktiga ning kolmandale kohale platseerus Tallinna klubi laskur Allan Lindman 58 punktiga.
Seejärel jõudis järjekord kõige olulisemani – 2024. aasta, järjekorras 16. Field Targeti meistrivõistluste hooaja parimate autasustamiseni. Alustuseks esitati taas veidi statistikat Alari poolt, mis on saanud omamoodi traditsiooniks. Jooksval hooajal toimus kuus etappi ja tehti kokku 600 võistluslasku. PCP-klassi parimaks laskuriks krooniti peale mitmeaastast pausi Tallinna klubi liige Romi Agar 417 punktiga, talle järgnes Saku klubi laskur Virgo Lepik 394 punktiga. Virgo kogus sel hooajal kuue etapi jooksul kõige rohkem punkte, kokku 467. Kolmanda koha saavutas Tallinna klubi laskur Toomas Niilus 386 punktiga.
Vedrupüsside kategoorias võitis meistritiitli Andres Mikfelt Tartu klubist 371 punktiga. Võib öelda, et tegemist oli kindla võiduga, sest vahe teise kohaga oli üle 100 punkti. Hõbemedali pälvis Allan Lindman 268 punktiga ja kolmandaks tuli veteranlaskur Rein Reinu 245 punktiga. Mõlemad laskurid kuuluvad Tallinna klubisse.
Pidulik lõpetamine jätkus kohvi, kringli ja pooleli jäänud juttudega. Peale väikest pausi algas ENFTA üldkogu aastakoosolek, kus võeti kokku 2023. aasta ning arutati järgmise võistlushooaja plaane.
https://enfta.ee/wp-content/uploads/2024/09/92824_01.jpg11811772Jane Tõnuristhttps://enfta.ee/wp-content/uploads/2018/02/enfta-logo-120.svgJane Tõnurist2024-09-29 20:04:022024-09-29 20:04:082024 FT hooaja lõpetamine
2024. aasta Field-Target meistrivõistluste hooaeg on lõppenud. Viimane, kuues etapp toimus Vellaveres. Seekord panid Tallinna ja Tartu klubi rajameistrid oma jõud kokku ning valmistati ette viimane etapp, et laskuritel oleks võimalus omavahel mõõtu võtta ja oma paremus maksma panna. Ehitamine ja muu vajalik ettevalmistus võistlusteks jaotati seekord suurema hulga inimeste vahel ning võistluste ettevalmistus kulges kiiresti ja ladusalt. Ilmataat suhtus meie tegemistesse üsna mõistvalt ja suuri takistusi ei olnud.
Võistluste esimene päev algas nagu ikka võistlejate kogunemisega. Hea meel oli näha kaua eemal olnud Ülot ja Ingridit, kes leidsid aega, et tolm oma relvadelt maha pühkida ja võistlema tulla. Testrajal kontrolliti relvad üle ning oli võimalus ka “surematut karu” testida. Selgus, et nii surematu ta siiski polnud. Pühapäevaseks testrajaks oli ta oma “surematuse” taastanud ja toimis juba igati ootuspäraselt.
Esimene võistluspäev möödus suvises palavuses ja niiskuses, kohati tekkis lausa subtroopika tunne. Tuul oli küll suhteliselt tagasihoidlik, kuid üllatas aeg-ajalt võistlejaid. Peale võistlust vahetati, nagu tavaks, muljeid võistluspäevast.
Rajameister Meelis värvis märgid järgmise päeva jaoks koheselt ära, et vältida ilmataadi üllatusi. Viimases väravas mark number 49 oli esimesel päeval vaja tabada püstisest laskeasendist, metsseal läks nii hästi, et teda ei õnnestunud ühelgi laskuril kukutada.
Need laskurid, kes jäid võistluspaika, nautisid Virgo valmistatud grillroogasid ning tugevamad said hilisõhtul külastada sauna koos karge tiigiveega.
Pühapäevaks olid võistlejate read paari laskuri võrra hõrenenud. Kätte oli jõudnud hooaja viimane võistluspäev ja ühtlasi viimane võimalus parandada oma kohta meistrivõistluste tabelis. Võistluste peakohtunik juhtis sellele tähelepanu enne võistluspäeva algust. Laskurid läksid rajale, et anda endast parim. Ilmaolud olid suhteliselt sarnased laupäevale ja esimene tund said laskurid nautida ka tuulevaikust, edasi kulges Vellavere võistlusrajal tavapäraselt, tuli olla tähelepanelik ja olla valmis üllatusteks.
Nüüd on aeg teha kokkuvõtted viimasest meistrivõistluste etapist. PCP kategoorias üllatusi ei olnud: esikoht kuulus taas Romile 87 punktiga, talle järgnesid Virgo (81) ja Ragnar (79).
Sama lugu oli ka vedrupüsside kategoorias – esikoht kuulus nagu kogu hooaja vältel Andresele (78) punktiga,
teine oli Allan (55) ja Ingrid, kes oli oma püssilt tolmu pühkinud, saavutas kolmanda koha 53 punktiga.
Nüüd saavad laskurid natuke hinge tõmmata, et siis talvisel sisehooajal taas mõõtu võtta. Enne talvise hooaja algust loodame korraldada piduliku hooaja lõpetamise ning juhatuse liikmed saavad maha pidada korralise üldkogu kohtumise.
Juba kolmandat korda sai üks FT Eesti meistrivõistluste etapp peetud Tori vallas, Levi külas.
Pärnu FTK seadis endale kolm eesmärki:
Ehitada võimalikult omanäoline ja väljakutseid pakkuv võistlusrada
Pakkuda paraja tuule ja temperatuuriga sademetevaba võistlust
Korraldada kõige osalejaterohkeim etapp
Tahaks loota, et esimesed kaks said täidetud aga kolmandaga jäime me jänni ja esikohta hoiab hetkel jätkuvalt Tactical Target Klubi korraldatud esimene etapp 18 osalejaga. Respekt klubile, kes suudab masse inspireerida!
Kui muidu kulges võistlus ootuspäraselt ja loogiliselt siis tekitas hämmastust, et just kolmanda koha soovijaid oli mõlemas võistlusklassis rohkem, kui väljajagatavaid kohti. Tavaliselt soovivad kõik esimest kohta 🙂
PCP kategoorias jättis koduõuele võidu Ragnar. Teiseks jäi Romi ja ümberlaskmise tulemusel sai kolmanda koha Toomas. Virgo jäi oma Makitapüssiga napilt neljandaks 🙂
Vedrupüsside kategoorias tulid poodiumile kõik Wales’is FT Euroopa meistrivõistlustel osalenud vedrumehed – Andres, Allan ja Indrek. Siit ka järedus – õiged mehed said sinna saadetud!
Kõik diplomiga autasustatud sportlased lubasid ka diplomid viia oma kodumaakonda 🙂
Pärnu FT Klubil on tihedad sidemed Välismaaga 🙂
Hinnalise Välismaa kingitusega pärjati Levi peremees Toomas, kes kahe võistluspäeva jooksul suutis majal katuse ära vahetada 🙂
Välismaalt toodud kingituse sai ka Rein Hiiumaalt, kes vabatahtlikult kolm päeva võistlusrada ehitas.
Traditsioonilisel loosimisel sai Välismaa kingituse Taavi, kes oli samuti abiks võistlusraja ehitusel!
Wales’is toimunud field-target laskmise EM-il saavutas vedrupüssi kategooria üldarvestuses 7. koha Tartu field target Klubi liige Andres Mikfelt.
Field target laskmise EM toimus 1.- 4. augustil Walesis, Cardiffist põhjapool Llantrisant (Pontyclun) lähistel mägise maastikuga piirkonnas, kus osales kokku üle 250 laskuri 21. riigist.
„Walesi tavapärasele ilmale vastupidiselt esitasid väljakutseid täpsuslaskuritele intensiivne päikesepaiste vahelduva pilvisusega ja sellega kaasnevad salapärased tuulepuhangud ja temperatuuri kõikumised – seetõttu ei saa field target laskmist võrrelda 10 m laskmisega sisetiirus, kus on kindel distants ja muutumatud lasketingimused“ kommenteeris Ave Jalakas Euroopa Field Target Föderatsiooni president.
Euroopa meistriks vedrupüssi kategoorias tuli hispaanlane Ismael Guillermo Sobrino Del Toro 118 punktiga. Sakslane Jan Homann jäi ühe punktiga teiseks ning 116 punktiga kolmanda koha saavutas pineval ümberlaskmisel inglane Martin Owens. Võistkondlikult võitis Inglismaa koondis 331 punktiga 450st, kes saavutasid meeskondlikult tugevamad võistluspäeva tulemused. Põltsamaalt pärit laskur Andres Mikfelt saavutas vedrupüssi kategooria üldarvestuses 7. koha 115 punktiga ja tema parim päeva tulemus oli 41 punkti 50st. Tänaseks veteranide klassis võistlev Põltsamaalt pärit Heli Jalakas saavutas oma klassis 10. koha ning teda nomineeriti vedrupüssi kategooria ainsa naislaskuri tiitliga.
Suruõhupüssi kategoorias tuli Euroopa meistriks inglane John Chopping 140 punktiga 150st edestades ümberlaskmise tulemusena teiseks jäänud inglast James Osborne’i ning kolmanda koha saavutas ümberlasmise tulemusena Iirimaalt pärit Mark Blevins 139 punktiga. Võistkondlikult saavutas esimese koha taaskord Inglismaa 419 punktiga 450st, edestades Iirimaad 12 punktiga. Naiste klassis tuli võitjaks waleslane Helen Carragher 131 tabamusega. Veteranide klassi parima tulemuse saavutas 128 punktiga inglane Des Edwards, kuid juunioride klassis rebis esimeseks belglane Jarne Claes 127 punktiga, edestades 2 punktiga Tyla Williamsit Walesist ja 6 punktiga inglast Alex Squirest.
Info võistluste ja võistlejate kohta: https://eftc2024.uk/2023/10/12/results/ -> PCP alaleht – suruõhu kategooria üldtulemused ja SPR alaleht – vedrupüssi kategooria üldtulemused.
ENFTA MV neljas etapp toimus Vellaveres, uues kohas. Kuid nagu pealkiri vihjas, on vanemad laskurid sellel “uuel rajal” ammustel aegadel juba võistelnud. Seal on proovinud oma kätt WFTF endine president Sergio Rita ja mitmed maailmameistrid mujalt. Vana raja kordategemine võttis Tartu klubi rajameistritelt ja nende abilistelt rasked kaks ja pool päeva, lisaks väike nöök ilmataadilt aga valmis ta sai. Ehitamise ajal möllas kohati üsna tugev tuul ning märgid paigutati rajale Tartu klubi jaoks tavapärasest lähematele distantsidele.
Laupäeva hommikul olid võistlejad kohal. Võistlusvarustus pakiti lahti, aeti mõni sõna spordijuttu ja nagu ikka, algas võistluspäev testrajal. Naaberkrundi elanikud, kes tulid muru niitma, vaatasid püssimehi uudistava pilguga ja julgesid isegi juttu puhuma tulla.
Võistlusrajale pääsemiseks tuli lauskmaalt tõusta varustusega mägedesse. Õnneks olid meil võimekad neljarattalised, kuhu laskurid said oma varustuse pakkida, et oleks võimalik rajale jõuda, ilma et süda lööks laskesuusataja südamerütmis.
Võistluspäeva esimene pool möödus üllatuslikult vähese tuule saatel. Natuke keerutamist oli, kuid tõelisi meistreid see ei seganud. Ilmaprognoos pidas paika ja saime talutava koguse vett krae vahele. Pärast seda said laskurid nautida tuulevaikust ja punktisaak oli päris hea. Peale võistlust toimus tavapärane muljetamine. Laskurid kiitsid rada ja ütlesid, et see oli tavapärasest hoopis erinev. Ilmataat andis kõuekõmina saatel hoiatusi, sundides rajameistreid märkide värvimisega kiirustama, et olla järgmiseks võistluspäevaks valmis.
Teine võistluspäev kulges kuumas ja niiskes kliimas. Tuul laskureid suuresti ei kimbutanud. Märkide kauguse mõõtmise tegi miraaž kohati võimatuks ja nii mõnigi laskur sai tänu sellele tulemuskaardile väravas ümmarguse nulli. Teine võistluspäev sai läbi ja oli aeg kokkuvõtteid teha.
Nagu ikka, suuri üllatusi edetabeli esikolmikus nii vedrumeeste kui ka PCP laskurite osas ei olnud. PCP klassis kuulus esikoht 91 silmaga Romile, kes tabas esimesel päeval 45 ja teisel 46 märki. Üle pika aja tuli teise ja kolmanda koha välja selgitamiseks kasutada ümberlaskmist. Natuke pusimist Aivari ja Toomase vahel,ning teine koht kuulus Toomasele. Vedrumeeste esikoht läks harjumuspäraselt Andresele 37 ja 39 punkti ehk siis kokku 76 silma, teine koht kuulus Helile. Tubli töö tegi Rein, kes tuli kolmandaks.
Vahepeale jäävad Euroopa meistrivõistlused augusti algul Walesis, kuhu vahepeal kokku kuivanud Eesti esindus sõidab oma laskeoskust võrdlema ülejäänud Euroopa field-target laskuritega. Meistrivõistluste järgmine etapp toimub 17-18 augustil Pärnumaal. Neil, kellel polnud mahti Vellavere uut rada testida, avaneb uus võimalus septembris.
Laupäev algas väga ilusa ilmaga – oli meeldiv päike ning väga mahe tuul. Põllumehele oli natuke liiga tehtud sellega, et mõned märgid suisa põlla peal seisid, ikka tuulega risti. Ja kerge tuuleke tuli, kuid see ei takistanud nii mõnelgi neljakümne punkti piiri ületamast. Üldiselt polnud rada väga keeruline, kuid temperatuur ja kamaluga sääski sekka lisasid puuduva keerukuse vastupidavuse võtmes. Pealelõunal sai esimene päev lõpetatud. Lepiti kokku teise päeva varasemas alguses ning varem ta algaski. Suhteliselt tuulevabana kuid seda enam kestvust testivamana. Vanameister Virgo sooritas lasu (vt pilti) ja peale seda algaski kohe pidulik lõputseremoonia 🙂
Võistlus lõppes õnnelikult, võitjad said diplomid ning tehti grupipilt. Kõik lahkusid rõõmsatena.
Jaanuarikuu 131. päev. See talv ei taha kuidagi saada aru, et on ennast ammendanud ja kõiki inimesi ära tüüdanud. Viimane aeg oleks astuda tagasi. Kuidagi tuttav situatsioon igapäevaelust 😊 Igatahes on viimane päev enne 2024. aasta Eesti meistrivõistluste 1. etappi. Tibutab vihma, talvejope on seljas, head abilised on Lukul kohal. Kaks nädalat tagasi ärkas karu talveunest ning tegi kontrollkäigu Tacticali võistlusradadel. Märgikinnitused olid siis juba paigas ja hea, et me veel ei jõudnud panna isuäratavaid nugised, nahkhiiri ja metsiseid puude külge 😊
Märgid said üles nädal enne suurvõistlust. Viimaseks päevaks jäi Zero ehitamine ja märginööride vedamine ning teha veel sada pisiasja. Eakamad abilised, Toomas ja Rein, tegelesid jõukohaste asjadega, noh parkla oksakestest koristamine, Zero Range uute paberite klammerdamisega ja vestlustega vabalt valitud teemadel 😊 Lauri kihutas nooruslikult mööda raiesmikku, nöörijutt taga 😊 Tiimitöö sujus suurepäraselt ja enne virmaliste mängu olid asjad tehtud ning võis jääda ootama Tähtsat Päeva.
EMV 1. võistluspäeva hommik algas külmast kollase päikesetõusuga ja vinge põhjatuulega. Ilmaprognoos lund ei lubanud, küll aga tuule tugevnemist. Milline kaunis perspektiiv olemaks sellel aastal esimest korda püssiga metsas 😊 Positiivne oli muidugi see, et sääski ega parme praktiliselt ei olnud. Mitte ühtegi! Tacticali inimesed saabusid 8:30 ja asusid meisterdama maitsvaid võileibu. Peakokk Marit juhendas, nugade ja leivaviilude arv oli paigas ning kohad köögilaua ääres täis. Ka Lauri leidis endale sobiva töö – ta juhendas peakokka kartulite koorimisel 😊 Tuule tugevnedes hakkasid võistluspaika saabuma laskurid. Silmnähtavalt segaduses, mida oli näha riietumisstiilist. Oleks nagu kevad ja ei ole ka. Mõnel lihtsalt laskmisjakk, teisel aga selle all kolm kampsunit, kolmandal jälle läkiläki peas. Ega omalgi polnud kerge valida kaasavõetud rõivakollektsioonist ilmaga kokkusobivaid esemeid 😊 Hoolimata kõigest olid relvakandjad rõõmsad, tuju hea ning näod naerul, sest ammu polnud saanud vanade sõpradega huvitavatel teemadel juttu ajada.
Võistlus algas täpselt kell 11. Laskurid liikusid peakohtuniku Jane poolt määratud radadele ja algas ca 3 tundi kestev võitlus päikese, tuule, temperatuuri, miraaži ja ennekõike iseendaga. Võistlejaid jäädvustas Eva Maria. Seekord oli eesmärgiks saada pildile emotsioone, sest püssipilte on aastatega parasjagu galeriisse kogunenud.
Samal ajal asusid tegutsema peakokk Marit ning otse Londonist kohale saabunud gurmeekokk Sebastian Ramsay 😊 Marit tegeles puu-, juur- ja luuviljadega ning nende kuumtöötlemisega. Sebi asus aga valmistama oma Šoti vanaema retsepti järgi rahvustoitu haggis’t. Peagi levisid võistluspaigas isuäratavad lõhnad.
Laskmisprotsess kulges tugeva, kuid õnneks puhangulise tuulega 😊 Ühel hetkel olid märginöörid ühele poole lookas ja teisel hetkel teisele poole. Miraaž oli optikast näha, aga juba ca 30 meetrilt oli pilt ühtlaselt virvendav. Õnneks lund ei sadanud 😊 Üldse tundus, et ilm läks millegipärast soojemaks, sest talvejopega hakkas palav. Päikese käes muidugi!
Võistluspäev lõppes ja karastunud laskurid asusid kinnitama keha. Ei teagi, kas Sebi ei lugenud haggis’e retsepti tähelepanelikult või oli vanaema midagi sassi ajanud, aga lõunasöögiks oli grillitud broileri kintsuliha ning ahjus küpsetatud juurviljad 😊 Magustoiduks Jane vanaema retsepti järgi tehtud plaadikook. See oli küll õige maitsega 😊
Külalised lahkusid, klubiliikmed asusid värvima radasid ning pingutama märginööre, et karu ikka metsas kõndima mahuks.
Teine võistluspäev oli esimese kauge sugulane. Päike oli samasugune, aga tuul oli kadunud ja temperatuur umbes 3 korda kõrgem, kui eelmise päeva hommikul. Tervelt 9°C 😊
Korralduslik protsess oli klubiliikmetele sama. 8:30 kohal, noad pihku ning võileibu meisterdama. Lisaks tuli ka sardellid käbistada ja eelmisel päeval valminud mulgipuder marmiiti soojenema panna.
Juba kolmas aasta on Tacticali klubi võistluse 2. päev emadepäev ning võistluspäev algas Karl Eriku korjatud nurmenukukimpude üleandmisega kohal viibivatele emadele. Seekord oli neid kolm – Heli, Jane ja Marit.
Riietumisstiil teisel võistluspäeval oli juba traditsioonilisem. Natuke vähem kampsuneid ja pisut õhemad mütsid. Mõne võistleja võis juba esmapilgul ära tunda 😊
Üha soojeneva ilmaga algas ka teine päev kell 11. Kuna elavjõus oli kadusid ning kolmese grupiga rajal keegi liituda eriti ei soovi, siis läks võistlustulle esmakordselt Karl Erik. Igaks juhuks kaasa võetud püss kulus nüüd marjaks ära. Kuna püssil oli peal sama optika nagu Ragnaril, siis noored asusid märke kukutama ka paaris.
Tuult oli vähem, kuid see olematu tuul oli salakaval. Lisaks ikka miraaž, mis kaugusemõõtmise võimalikult ebameeldivaks tegi. Siiski oli peale lasku ebameeldivaid vaikusehetki vähem kui esimesel päeval. Noh, kui sa mõõdad, sihid ja kõik on korras, aga tuul viib su kuuli kuskile Kose kanti 😊
Umbes kell kolm said metsas märgid otsa ja 1. etapp oligi tehtud. Enne lõpudineed siirdusid kõik laskurid metsa ning rajad said korjatud kokku 10 korda kiiremini, kui kulus nende ehitamisele. Suur tänu teile snaiperid!
Pühapäeva hommikul toimunud õnnelik õnnetus sai õhtuks täiesti positiivse lõppakordi. Favoriit Romi saabus Lukule motikaga. 250 kilo kaaluv tsikkel otsustas ennast metsateel külili keerata. Juhiga oli kõik korras, aga käiguvahetuse varras murdus. Hea, et laskmisega tegelevad erinevate professioonide esindajad. Hoolimata sellest, et olime keset metsa ja maakohas, leidus pisut metalli, tööriistu ja ennekõike oskusi. Viimast väärtust esindas Meister Virgo! Tunnike nokitsemist ja käiguvahetus toimis! Selleks, et favoriit ennast laskmisrajal liiga mugavalt ei tunneks olid tööriistade hulgas ka kuvalda ja haamer. Neid vastastikku tagudes saavutasime mootorratta remondiks sobiva helitausta 🙂
Peale väsitavat, kuid meeldivat päeva konsumeeriti enamus Mariti tehtud toidust. Magustoitu oodates valmisid diplomid ning salakohast sai toodud auhinnad.
Seekord said pjedestaalile vedrukatest Andres, Allan ja Indrek ning suruõhupüsse paugutavatest võistlejatest Romi, Virgo ja Ragnar. Parim ja ainuke juunior oli üllatuslikult Karl Erik 😊 Debüüt – 15 tabamust.
Ka meie suutsime olla moodsad ning leidsime võistlejate sealt mitte küll Tulnukas Kahe aga ikkagi Tulnuka. Lauri lasi esimest korda FT võistlust ja sai Uus Tulnuka diplomi 😊
Esimene etapp on lastud, kohtume teisel etapil Lubjaahjul!
P.S. Võimalik, et sundisime oma positiivsuse ja sõbraliku meelega siiski lõputu jaanuarikuu tagasi astuma, kahtlaselt soe ja kevadine on õues 😊
Laupäevane ilm oli mõnusalt soe, kui tiiru uksest varustusega sisse astusime. Valmistasime rajad ette ning kogunesime kohviruumis. Peale kuuma kohvi ja kerget snäkki alustasime võistlustega.
Lasti kahes vahetuses. Paarilistest üks tegeles laskmisega sellal, kui teine märkis tulemusi. Mõnusas õhkkonnas paaritunnise laskmise järel olid tulemused valmis. Üllatuskülaline Elmet Orasson tegi selle võistluse tipptulemuse vedrupüssi kategoorias. Talle järgnesid tulemuselt teine Indrek Kanep ja kolmandana Andres Mikfelt. Suruõhupüssist tegi esimese tulemuse Ragnar Raudsepp, teise tulemuse saavutas Tiit Tõnurist ning kolmanda tulemuse saavutas Aivar Öövel.
Peale diplomite üleandmist said otsa ka kurgivõileivad ja kommid ning kohvist trimmis olemisega lahkus iga võistleja omas suunas.
https://enfta.ee/wp-content/uploads/2024/03/555_lisa-1.jpg482959Jane Tõnuristhttps://enfta.ee/wp-content/uploads/2018/02/enfta-logo-120.svgJane Tõnurist2024-03-18 22:52:192024-03-18 22:52:205|5|5 Saku klubi võistlus
Täpselt kuu möödas ja võistluste korraldamise kord Tallina klubi käes. Vabariigi sünnipäevani jäänud nädal ja hea võimlus näidata, et meie tublidel laskuritel vajadusel käsi ei värise. Püssid, padjad, laskurjoped autosse ja Peetri poole teele. Eelmisel korral oli väljas korralik talvekülm siis seekord oli tavapärane Eesti suusailm, parajalt sombune ja märg. Võistluspaiga ettevalmistamine ehk varustus autodest tiiru ja märkide ülespanemine läheb juba õite ladusalt. Võistlejate paaridesse panekul on meie talvist hooaega kimbutamas kotermann, ei õnnestu kuidagi saada võistluspaika paarisarvu osalejaid. Eelmisel korral jäi Virgo haigevoodisse, seekord ei saanud osaleda Raigo. Järgmiste võistlusteni on kuu, loodetavasti on selleks ajaks kõik korras ja tahaks loota, et keegi ei ole võistluspäevale eelneval reedel haigeks jäänud.
Võistlus ise kulges ladusalt, formaat ja tingimused on paika loksunud ja võib öelda, et on olemas toimiv rutiin. Tögatakse sõbralikult kaasvõistlejaid ja vajadusel remonditakse relva.
Võistluste parimad olid sel korral PCP kategoorias jälle Toomas kellele järgnes Ragnar ja tema järel Virgo. Vedrupüssides tuli seekord esikohal Indrek, kellele järgnesid Andres ja Heli. Peale diplomite jagamist arutlesime võistlejatega võimalusi leida alternatiiv diplomitele, mõned mõtted tekkisid ja vaatama mis sellest välja tuleb. Pärast võistluste lõppu oli võimalus soovijatel ka natuke „püssirohtu” põletada. Samal ajal kui meie võistlesime ja olime muust maailmast eraldatud, saavutasid neli Eesti naist laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel ajaloolise tulemuse, tulles neljandaks. Ilmselgelt tuleb meil kahe võistluse vahepeal trenni teha. Järgmine kord saavad Peetris Field Target laskurid mõõtu võtta 16. märtsil kui võistluste korraldamise järg on jõudnud Saku klubi kätte. Peatse kohtumiseni !
https://enfta.ee/wp-content/uploads/2024/02/Peetri_3_04.jpg10631890Jane Tõnuristhttps://enfta.ee/wp-content/uploads/2018/02/enfta-logo-120.svgJane Tõnurist2024-02-18 18:17:552024-02-18 21:12:545|5|5 Tallinna klubi võistlus
Sisehooaeg on alanud
/in Uncategorized /by Indrek KanepKell keeratud talveaega, enamus ööpäevast on hämar või pime. Lisame siia juurde ka võistluspaika sõites taevast alla tulnud lumeräitsakad ja kohati üsna valgeks värvunud põllumaad. Need ilmselged vihjed ütlevad, et viimane aeg alustada sisehooaja võistlustega. Varasematel aastatel oleme kogunenud esimeseks etapiks Pärnu Kaitseliidu tiiru, kuid möödunud hooajal kasutusele võetud uus võistlusformaat on toonud laskurid kokku Peetri tiiru, mis mahutab kenasti kogu meie aktiivsema võistlejate seltskonna ning on enamuse laskurite jaoks “keset” Eestit.
Field-Target laskuritel oli soov suurendada võistluslaskude arvu ja nii saigi 5|5|5 formaadist 5|5|5+5. Lisasime 25 meetrile ühe 20mm tabamisalaga sihtmärgi juurde. 2. Novembri laupäeva hommikul kella 10 paiku olid laskurid kohal ja alustasime võistlusradade ülespanekuga. Tunni möödudes oli täiendustega rada üleval, ohutus-ja võistlusreeglid üle korratud ja esimesed laskurid võisid asuda tulejoonele.
Võistlus kulges nagu ikka rõõmsas ja kergelt võistlejad “segavas” õhkonnas, et märkide kukutamine poleks pelgalt ainult kuiv ja igav laskmine. Laskuritest publiku hulgast kõlas nii mõnigi nali, mis pani tulejoonel olevaid laskureid turtsatama. Suuremat pahandust sellest ei sündinud, kõik said oma möödalasud ilusti tehtud, ikkagi esimene võistlus ja vajab natuke sisse elamist.
Pauside ajal aeti juttu, võeti lonks kohvi ja amps magusat. Kella kaheks olid kõik osalejad oma kaks vahetust ära lasknud ja oli aeg võtta esimene võistlus kokku. PCP kategoorias oli kolmel võistlejal 31 punkti 40st, ning paremusjärjestuse määras laskmisele kulunud aeg. Selle põhjal esikoha saavutas Tiit Tõnurist, talle järgnes Tõnis Tammisaar ja kolmanda koha pälvis Ragnar Raudsepp. Springer kategoorias polnud suuri üllatusi, esimese koha sai taaskord Andres Mikfelt. Tubli tulemuse tegi Ott Roosaar, kes saavutas teise koha, ning kolmandaks tuli Allan Lindman.
Selleks korraks ja aastaks on võistlustel joon all. Varasemalt kokkulepitud, et detsember on kõigil kiire aeg ja võistlusi ei korraldata. Järgmine kord kohtutakse uuel aastal, 11. jaanuaril Peetri tiirus, et taaskord selgitada, kes on sel korral Liivimaa parim laskur :-).
Pildid
2024 FT hooaja lõpetamine
/in Uncategorized /by Jane Tõnurist2024. aasta Field Target meistrivõistluste hooaja lõpetamine toimus Türi Kultuurikeskuses 28. septembril.
Septembrikuu viimasel laupäeval kogunesid Field Targeti laskurid Türile, et tõmmata joon alla talvisele ja suvisele võistlushooajale. Lõputseremoonia algus venis veidi pikemaks, sest laskuritel jagus mõtteid ja uudiseid, mida omavahel jagada, ning oodati ka võimalikke hilinejaid.
Parimate laskurite autasustamist alustati väikese statistilise meenutusega talvel toimunud uue 5|5|5 võistlusformaadi kohta. Seejärel said nii PCP- kui vedruklassi parimad oma medalid kaela. PCP-klassis osutus parimaks laskuriks Tallinna klubi liige Toomas Niilus, kes kogus 109 punkti. Teise koha saavutas mullune Field Targeti meistrivõistluste võitja Aivar Öövel Põltsamaa klubist 101 punktiga ning kolmandale kohale tuli Tacticali klubi laskur Tiit Tõnurist 99 punktiga.
Vedrupüsside klassis saavutas esikoha Andres Mikfelt Tartu klubist 86 punktiga, teiseks tuli sama klubi laskur Indrek Kanep 78 punktiga ning kolmandale kohale platseerus Tallinna klubi laskur Allan Lindman 58 punktiga.
Seejärel jõudis järjekord kõige olulisemani – 2024. aasta, järjekorras 16. Field Targeti meistrivõistluste hooaja parimate autasustamiseni. Alustuseks esitati taas veidi statistikat Alari poolt, mis on saanud omamoodi traditsiooniks. Jooksval hooajal toimus kuus etappi ja tehti kokku 600 võistluslasku. PCP-klassi parimaks laskuriks krooniti peale mitmeaastast pausi Tallinna klubi liige Romi Agar 417 punktiga, talle järgnes Saku klubi laskur Virgo Lepik 394 punktiga. Virgo kogus sel hooajal kuue etapi jooksul kõige rohkem punkte, kokku 467. Kolmanda koha saavutas Tallinna klubi laskur Toomas Niilus 386 punktiga.
Vedrupüsside kategoorias võitis meistritiitli Andres Mikfelt Tartu klubist 371 punktiga. Võib öelda, et tegemist oli kindla võiduga, sest vahe teise kohaga oli üle 100 punkti. Hõbemedali pälvis Allan Lindman 268 punktiga ja kolmandaks tuli veteranlaskur Rein Reinu 245 punktiga. Mõlemad laskurid kuuluvad Tallinna klubisse.
Pidulik lõpetamine jätkus kohvi, kringli ja pooleli jäänud juttudega. Peale väikest pausi algas ENFTA üldkogu aastakoosolek, kus võeti kokku 2023. aasta ning arutati järgmise võistlushooaja plaane.
Pildid pidulikust päevast
EMV 6. etapp Vellaveres
/in Uncategorized /by Indrek KanepTõmbame otsad kokku.
2024. aasta Field-Target meistrivõistluste hooaeg on lõppenud. Viimane, kuues etapp toimus Vellaveres. Seekord panid Tallinna ja Tartu klubi rajameistrid oma jõud kokku ning valmistati ette viimane etapp, et laskuritel oleks võimalus omavahel mõõtu võtta ja oma paremus maksma panna. Ehitamine ja muu vajalik ettevalmistus võistlusteks jaotati seekord suurema hulga inimeste vahel ning võistluste ettevalmistus kulges kiiresti ja ladusalt. Ilmataat suhtus meie tegemistesse üsna mõistvalt ja suuri takistusi ei olnud.
Võistluste esimene päev algas nagu ikka võistlejate kogunemisega. Hea meel oli näha kaua eemal olnud Ülot ja Ingridit, kes leidsid aega, et tolm oma relvadelt maha pühkida ja võistlema tulla. Testrajal kontrolliti relvad üle ning oli võimalus ka “surematut karu” testida. Selgus, et nii surematu ta siiski polnud. Pühapäevaseks testrajaks oli ta oma “surematuse” taastanud ja toimis juba igati ootuspäraselt.
Esimene võistluspäev möödus suvises palavuses ja niiskuses, kohati tekkis lausa subtroopika tunne. Tuul oli küll suhteliselt tagasihoidlik, kuid üllatas aeg-ajalt võistlejaid. Peale võistlust vahetati, nagu tavaks, muljeid võistluspäevast.
Rajameister Meelis värvis märgid järgmise päeva jaoks koheselt ära, et vältida ilmataadi üllatusi. Viimases väravas mark number 49 oli esimesel päeval vaja tabada püstisest laskeasendist, metsseal läks nii hästi, et teda ei õnnestunud ühelgi laskuril kukutada.
Need laskurid, kes jäid võistluspaika, nautisid Virgo valmistatud grillroogasid ning tugevamad said hilisõhtul külastada sauna koos karge tiigiveega.
Pühapäevaks olid võistlejate read paari laskuri võrra hõrenenud. Kätte oli jõudnud hooaja viimane võistluspäev ja ühtlasi viimane võimalus parandada oma kohta meistrivõistluste tabelis. Võistluste peakohtunik juhtis sellele tähelepanu enne võistluspäeva algust. Laskurid läksid rajale, et anda endast parim. Ilmaolud olid suhteliselt sarnased laupäevale ja esimene tund said laskurid nautida ka tuulevaikust, edasi kulges Vellavere võistlusrajal tavapäraselt, tuli olla tähelepanelik ja olla valmis üllatusteks.
Nüüd on aeg teha kokkuvõtted viimasest meistrivõistluste etapist. PCP kategoorias üllatusi ei olnud: esikoht kuulus taas Romile 87 punktiga, talle järgnesid Virgo (81) ja Ragnar (79).
Sama lugu oli ka vedrupüsside kategoorias – esikoht kuulus nagu kogu hooaja vältel Andresele (78) punktiga,
teine oli Allan (55) ja Ingrid, kes oli oma püssilt tolmu pühkinud, saavutas kolmanda koha 53 punktiga.
Nüüd saavad laskurid natuke hinge tõmmata, et siis talvisel sisehooajal taas mõõtu võtta. Enne talvise hooaja algust loodame korraldada piduliku hooaja lõpetamise ning juhatuse liikmed saavad maha pidada korralise üldkogu kohtumise.
Rohkem pilte siin.
EMV 5. etapp Levil
/in Uncategorized /by Jane TõnuristJuba kolmandat korda sai üks FT Eesti meistrivõistluste etapp peetud Tori vallas, Levi külas.
Pärnu FTK seadis endale kolm eesmärki:
Tahaks loota, et esimesed kaks said täidetud aga kolmandaga jäime me jänni ja esikohta hoiab hetkel jätkuvalt Tactical Target Klubi korraldatud esimene etapp 18 osalejaga. Respekt klubile, kes suudab masse inspireerida!
Kui muidu kulges võistlus ootuspäraselt ja loogiliselt siis tekitas hämmastust, et just kolmanda koha soovijaid oli mõlemas võistlusklassis rohkem, kui väljajagatavaid kohti. Tavaliselt soovivad kõik esimest kohta 🙂
PCP kategoorias jättis koduõuele võidu Ragnar. Teiseks jäi Romi ja ümberlaskmise tulemusel sai kolmanda koha Toomas. Virgo jäi oma Makitapüssiga napilt neljandaks 🙂
Vedrupüsside kategoorias tulid poodiumile kõik Wales’is FT Euroopa meistrivõistlustel osalenud vedrumehed – Andres, Allan ja Indrek. Siit ka järedus – õiged mehed said sinna saadetud!
Kõik diplomiga autasustatud sportlased lubasid ka diplomid viia oma kodumaakonda 🙂
Pärnu FT Klubil on tihedad sidemed Välismaaga 🙂
Hinnalise Välismaa kingitusega pärjati Levi peremees Toomas, kes kahe võistluspäeva jooksul suutis majal katuse ära vahetada 🙂
Välismaalt toodud kingituse sai ka Rein Hiiumaalt, kes vabatahtlikult kolm päeva võistlusrada ehitas.
Traditsioonilisel loosimisel sai Välismaa kingituse Taavi, kes oli samuti abiks võistlusraja ehitusel!
Tänud osalejatele ja abilistele!
Pilte vaata siit!
Alar Torim
Pärnu FTK
EFTC WALES 2024
/in Uncategorized /by Jane TõnuristWales’is toimunud field-target laskmise EM-il saavutas vedrupüssi kategooria üldarvestuses 7. koha Tartu field target Klubi liige Andres Mikfelt.
Field target laskmise EM toimus 1.- 4. augustil Walesis, Cardiffist põhjapool Llantrisant (Pontyclun) lähistel mägise maastikuga piirkonnas, kus osales kokku üle 250 laskuri 21. riigist.
„Walesi tavapärasele ilmale vastupidiselt esitasid väljakutseid täpsuslaskuritele intensiivne päikesepaiste vahelduva pilvisusega ja sellega kaasnevad salapärased tuulepuhangud ja temperatuuri kõikumised – seetõttu ei saa field target laskmist võrrelda 10 m laskmisega sisetiirus, kus on kindel distants ja muutumatud lasketingimused“ kommenteeris Ave Jalakas Euroopa Field Target Föderatsiooni president.
Euroopa meistriks vedrupüssi kategoorias tuli hispaanlane Ismael Guillermo Sobrino Del Toro 118 punktiga. Sakslane Jan Homann jäi ühe punktiga teiseks ning 116 punktiga kolmanda koha saavutas pineval ümberlaskmisel inglane Martin Owens. Võistkondlikult võitis Inglismaa koondis 331 punktiga 450st, kes saavutasid meeskondlikult tugevamad võistluspäeva tulemused. Põltsamaalt pärit laskur Andres Mikfelt saavutas vedrupüssi kategooria üldarvestuses 7. koha 115 punktiga ja tema parim päeva tulemus oli 41 punkti 50st. Tänaseks veteranide klassis võistlev Põltsamaalt pärit Heli Jalakas saavutas oma klassis 10. koha ning teda nomineeriti vedrupüssi kategooria ainsa naislaskuri tiitliga.
Suruõhupüssi kategoorias tuli Euroopa meistriks inglane John Chopping 140 punktiga 150st edestades ümberlaskmise tulemusena teiseks jäänud inglast James Osborne’i ning kolmanda koha saavutas ümberlasmise tulemusena Iirimaalt pärit Mark Blevins 139 punktiga. Võistkondlikult saavutas esimese koha taaskord Inglismaa 419 punktiga 450st, edestades Iirimaad 12 punktiga. Naiste klassis tuli võitjaks waleslane Helen Carragher 131 tabamusega. Veteranide klassi parima tulemuse saavutas 128 punktiga inglane Des Edwards, kuid juunioride klassis rebis esimeseks belglane Jarne Claes 127 punktiga, edestades 2 punktiga Tyla Williamsit Walesist ja 6 punktiga inglast Alex Squirest.
Info võistluste ja võistlejate kohta:
https://eftc2024.uk/2023/10/12/results/ -> PCP alaleht – suruõhu kategooria üldtulemused ja SPR alaleht – vedrupüssi kategooria üldtulemused.
Pilte ja kajastust Facebooki lehel: https://www.facebook.com/groups/290444660522165/
MV 4. etapp Vellaveres
/in Uncategorized /by Indrek KanepUus on unustatud vana.
ENFTA MV neljas etapp toimus Vellaveres, uues kohas. Kuid nagu pealkiri vihjas, on vanemad laskurid sellel “uuel rajal” ammustel aegadel juba võistelnud. Seal on proovinud oma kätt WFTF endine president Sergio Rita ja mitmed maailmameistrid mujalt. Vana raja kordategemine võttis Tartu klubi rajameistritelt ja nende abilistelt rasked kaks ja pool päeva, lisaks väike nöök ilmataadilt aga valmis ta sai. Ehitamise ajal möllas kohati üsna tugev tuul ning märgid paigutati rajale Tartu klubi jaoks tavapärasest lähematele distantsidele.
Laupäeva hommikul olid võistlejad kohal. Võistlusvarustus pakiti lahti, aeti mõni sõna spordijuttu ja nagu ikka, algas võistluspäev testrajal. Naaberkrundi elanikud, kes tulid muru niitma, vaatasid püssimehi uudistava pilguga ja julgesid isegi juttu puhuma tulla.
Võistlusrajale pääsemiseks tuli lauskmaalt tõusta varustusega mägedesse. Õnneks olid meil võimekad neljarattalised, kuhu laskurid said oma varustuse pakkida, et oleks võimalik rajale jõuda, ilma et süda lööks laskesuusataja südamerütmis.
Võistluspäeva esimene pool möödus üllatuslikult vähese tuule saatel. Natuke keerutamist oli, kuid tõelisi meistreid see ei seganud. Ilmaprognoos pidas paika ja saime talutava koguse vett krae vahele. Pärast seda said laskurid nautida tuulevaikust ja punktisaak oli päris hea. Peale võistlust toimus tavapärane muljetamine. Laskurid kiitsid rada ja ütlesid, et see oli tavapärasest hoopis erinev. Ilmataat andis kõuekõmina saatel hoiatusi, sundides rajameistreid märkide värvimisega kiirustama, et olla järgmiseks võistluspäevaks valmis.
Teine võistluspäev kulges kuumas ja niiskes kliimas. Tuul laskureid suuresti ei kimbutanud. Märkide kauguse mõõtmise tegi miraaž kohati võimatuks ja nii mõnigi laskur sai tänu sellele tulemuskaardile väravas ümmarguse nulli. Teine võistluspäev sai läbi ja oli aeg kokkuvõtteid teha.
Nagu ikka, suuri üllatusi edetabeli esikolmikus nii vedrumeeste kui ka PCP laskurite osas ei olnud. PCP klassis kuulus esikoht 91 silmaga Romile, kes tabas esimesel päeval 45 ja teisel 46 märki. Üle pika aja tuli teise ja kolmanda koha välja selgitamiseks kasutada ümberlaskmist. Natuke pusimist Aivari ja Toomase vahel,ning teine koht kuulus Toomasele. Vedrumeeste esikoht läks harjumuspäraselt Andresele 37 ja 39 punkti ehk siis kokku 76 silma, teine koht kuulus Helile. Tubli töö tegi Rein, kes tuli kolmandaks.
Vahepeale jäävad Euroopa meistrivõistlused augusti algul Walesis, kuhu vahepeal kokku kuivanud Eesti esindus sõidab oma laskeoskust võrdlema ülejäänud Euroopa field-target laskuritega. Meistrivõistluste järgmine etapp toimub 17-18 augustil Pärnumaal. Neil, kellel polnud mahti Vellavere uut rada testida, avaneb uus võimalus septembris.
Pildivalik on siin!
EMV 2. etapp Lubjaahjul
/in Uncategorized /by Jane TõnuristLaupäev algas väga ilusa ilmaga – oli meeldiv päike ning väga mahe tuul. Põllumehele oli natuke liiga tehtud sellega, et mõned märgid suisa põlla peal seisid, ikka tuulega risti. Ja kerge tuuleke tuli, kuid see ei takistanud nii mõnelgi neljakümne punkti piiri ületamast. Üldiselt polnud rada väga keeruline, kuid temperatuur ja kamaluga sääski sekka lisasid puuduva keerukuse vastupidavuse võtmes. Pealelõunal sai esimene päev lõpetatud. Lepiti kokku teise päeva varasemas alguses ning varem ta algaski. Suhteliselt tuulevabana kuid seda enam kestvust testivamana. Vanameister Virgo sooritas lasu (vt pilti) ja peale seda algaski kohe pidulik lõputseremoonia 🙂
Võistlus lõppes õnnelikult, võitjad said diplomid ning tehti grupipilt. Kõik lahkusid rõõmsatena.
Pildid
EMV 1. etapp Lukul
/in Uncategorized /by Jane TõnuristJaanuarikuu 131. päev. See talv ei taha kuidagi saada aru, et on ennast ammendanud ja kõiki inimesi ära tüüdanud. Viimane aeg oleks astuda tagasi. Kuidagi tuttav situatsioon igapäevaelust 😊 Igatahes on viimane päev enne 2024. aasta Eesti meistrivõistluste 1. etappi. Tibutab vihma, talvejope on seljas, head abilised on Lukul kohal. Kaks nädalat tagasi ärkas karu talveunest ning tegi kontrollkäigu Tacticali võistlusradadel. Märgikinnitused olid siis juba paigas ja hea, et me veel ei jõudnud panna isuäratavaid nugised, nahkhiiri ja metsiseid puude külge 😊
Märgid said üles nädal enne suurvõistlust. Viimaseks päevaks jäi Zero ehitamine ja märginööride vedamine ning teha veel sada pisiasja. Eakamad abilised, Toomas ja Rein, tegelesid jõukohaste asjadega, noh parkla oksakestest koristamine, Zero Range uute paberite klammerdamisega ja vestlustega vabalt valitud teemadel 😊 Lauri kihutas nooruslikult mööda raiesmikku, nöörijutt taga 😊 Tiimitöö sujus suurepäraselt ja enne virmaliste mängu olid asjad tehtud ning võis jääda ootama Tähtsat Päeva.
EMV 1. võistluspäeva hommik algas külmast kollase päikesetõusuga ja vinge põhjatuulega. Ilmaprognoos lund ei lubanud, küll aga tuule tugevnemist. Milline kaunis perspektiiv olemaks sellel aastal esimest korda püssiga metsas 😊 Positiivne oli muidugi see, et sääski ega parme praktiliselt ei olnud. Mitte ühtegi!
Tacticali inimesed saabusid 8:30 ja asusid meisterdama maitsvaid võileibu. Peakokk Marit juhendas, nugade ja leivaviilude arv oli paigas ning kohad köögilaua ääres täis. Ka Lauri leidis endale sobiva töö – ta juhendas peakokka kartulite koorimisel 😊
Tuule tugevnedes hakkasid võistluspaika saabuma laskurid. Silmnähtavalt segaduses, mida oli näha riietumisstiilist. Oleks nagu kevad ja ei ole ka. Mõnel lihtsalt laskmisjakk, teisel aga selle all kolm kampsunit, kolmandal jälle läkiläki peas. Ega omalgi polnud kerge valida kaasavõetud rõivakollektsioonist ilmaga kokkusobivaid esemeid 😊 Hoolimata kõigest olid relvakandjad rõõmsad, tuju hea ning näod naerul, sest ammu polnud saanud vanade sõpradega huvitavatel teemadel juttu ajada.
Võistlus algas täpselt kell 11. Laskurid liikusid peakohtuniku Jane poolt määratud radadele ja algas ca 3 tundi kestev võitlus päikese, tuule, temperatuuri, miraaži ja ennekõike iseendaga. Võistlejaid jäädvustas Eva Maria. Seekord oli eesmärgiks saada pildile emotsioone, sest püssipilte on aastatega parasjagu galeriisse kogunenud.
Samal ajal asusid tegutsema peakokk Marit ning otse Londonist kohale saabunud gurmeekokk Sebastian Ramsay 😊 Marit tegeles puu-, juur- ja luuviljadega ning nende kuumtöötlemisega. Sebi asus aga valmistama oma Šoti vanaema retsepti järgi rahvustoitu haggis’t. Peagi levisid võistluspaigas isuäratavad lõhnad.
Laskmisprotsess kulges tugeva, kuid õnneks puhangulise tuulega 😊 Ühel hetkel olid märginöörid ühele poole lookas ja teisel hetkel teisele poole. Miraaž oli optikast näha, aga juba ca 30 meetrilt oli pilt ühtlaselt virvendav. Õnneks lund ei sadanud 😊 Üldse tundus, et ilm läks millegipärast soojemaks, sest talvejopega hakkas palav. Päikese käes muidugi!
Võistluspäev lõppes ja karastunud laskurid asusid kinnitama keha. Ei teagi, kas Sebi ei lugenud haggis’e retsepti tähelepanelikult või oli vanaema midagi sassi ajanud, aga lõunasöögiks oli grillitud broileri kintsuliha ning ahjus küpsetatud juurviljad 😊 Magustoiduks Jane vanaema retsepti järgi tehtud plaadikook. See oli küll õige maitsega 😊
Külalised lahkusid, klubiliikmed asusid värvima radasid ning pingutama märginööre, et karu ikka metsas kõndima mahuks.
Teine võistluspäev oli esimese kauge sugulane. Päike oli samasugune, aga tuul oli kadunud ja temperatuur umbes 3 korda kõrgem, kui eelmise päeva hommikul. Tervelt 9°C 😊
Korralduslik protsess oli klubiliikmetele sama. 8:30 kohal, noad pihku ning võileibu meisterdama. Lisaks tuli ka sardellid käbistada ja eelmisel päeval valminud mulgipuder marmiiti soojenema panna.
Juba kolmas aasta on Tacticali klubi võistluse 2. päev emadepäev ning võistluspäev algas Karl Eriku korjatud nurmenukukimpude üleandmisega kohal viibivatele emadele. Seekord oli neid kolm – Heli, Jane ja Marit.
Riietumisstiil teisel võistluspäeval oli juba traditsioonilisem. Natuke vähem kampsuneid ja pisut õhemad mütsid. Mõne võistleja võis juba esmapilgul ära tunda 😊
Üha soojeneva ilmaga algas ka teine päev kell 11. Kuna elavjõus oli kadusid ning kolmese grupiga rajal keegi liituda eriti ei soovi, siis läks võistlustulle esmakordselt Karl Erik. Igaks juhuks kaasa võetud püss kulus nüüd marjaks ära. Kuna püssil oli peal sama optika nagu Ragnaril, siis noored asusid märke kukutama ka paaris.
Tuult oli vähem, kuid see olematu tuul oli salakaval. Lisaks ikka miraaž, mis kaugusemõõtmise võimalikult ebameeldivaks tegi. Siiski oli peale lasku ebameeldivaid vaikusehetki vähem kui esimesel päeval. Noh, kui sa mõõdad, sihid ja kõik on korras, aga tuul viib su kuuli kuskile Kose kanti 😊
Umbes kell kolm said metsas märgid otsa ja 1. etapp oligi tehtud. Enne lõpudineed siirdusid kõik laskurid metsa ning rajad said korjatud kokku 10 korda kiiremini, kui kulus nende ehitamisele. Suur tänu teile snaiperid!
Pühapäeva hommikul toimunud õnnelik õnnetus sai õhtuks täiesti positiivse lõppakordi. Favoriit Romi saabus Lukule motikaga. 250 kilo kaaluv tsikkel otsustas ennast metsateel külili keerata. Juhiga oli kõik korras, aga käiguvahetuse varras murdus. Hea, et laskmisega tegelevad erinevate professioonide esindajad. Hoolimata sellest, et olime keset metsa ja maakohas, leidus pisut metalli, tööriistu ja ennekõike oskusi. Viimast väärtust esindas Meister Virgo! Tunnike nokitsemist ja käiguvahetus toimis! Selleks, et favoriit ennast laskmisrajal liiga mugavalt ei tunneks olid tööriistade hulgas ka kuvalda ja haamer. Neid vastastikku tagudes saavutasime mootorratta remondiks sobiva helitausta 🙂
Peale väsitavat, kuid meeldivat päeva konsumeeriti enamus Mariti tehtud toidust. Magustoitu oodates valmisid diplomid ning salakohast sai toodud auhinnad.
Seekord said pjedestaalile vedrukatest Andres, Allan ja Indrek ning suruõhupüsse paugutavatest võistlejatest Romi, Virgo ja Ragnar. Parim ja ainuke juunior oli üllatuslikult Karl Erik 😊 Debüüt – 15 tabamust.
Ka meie suutsime olla moodsad ning leidsime võistlejate sealt mitte küll Tulnukas Kahe aga ikkagi Tulnuka. Lauri lasi esimest korda FT võistlust ja sai Uus Tulnuka diplomi 😊
Esimene etapp on lastud, kohtume teisel etapil Lubjaahjul!
P.S. Võimalik, et sundisime oma positiivsuse ja sõbraliku meelega siiski lõputu jaanuarikuu tagasi astuma, kahtlaselt soe ja kevadine on õues 😊
P.P.S. Emotsionaalsed pildid 🙂
5|5|5 Saku klubi võistlus
/in Uncategorized /by Jane TõnuristLaupäevane ilm oli mõnusalt soe, kui tiiru uksest varustusega sisse astusime. Valmistasime rajad ette ning kogunesime kohviruumis. Peale kuuma kohvi ja kerget snäkki alustasime võistlustega.
Lasti kahes vahetuses. Paarilistest üks tegeles laskmisega sellal, kui teine märkis tulemusi. Mõnusas õhkkonnas paaritunnise laskmise järel olid tulemused valmis. Üllatuskülaline Elmet Orasson tegi selle võistluse tipptulemuse vedrupüssi kategoorias. Talle järgnesid tulemuselt teine Indrek Kanep ja kolmandana Andres Mikfelt. Suruõhupüssist tegi esimese tulemuse Ragnar Raudsepp, teise tulemuse saavutas Tiit Tõnurist ning kolmanda tulemuse saavutas Aivar Öövel.
Peale diplomite üleandmist said otsa ka kurgivõileivad ja kommid ning kohvist trimmis olemisega lahkus iga võistleja omas suunas.
Pilte näeb siit.
Suured tänud Peetri lasketiirule!
5|5|5 Tallinna klubi võistlus
/in Uncategorized /by Jane TõnuristTäpselt kuu möödas ja võistluste korraldamise kord Tallina klubi käes. Vabariigi sünnipäevani jäänud nädal ja hea võimlus näidata, et meie tublidel laskuritel vajadusel käsi ei värise. Püssid, padjad, laskurjoped autosse ja Peetri poole teele. Eelmisel korral oli väljas korralik talvekülm siis seekord oli tavapärane Eesti suusailm, parajalt sombune ja märg. Võistluspaiga ettevalmistamine ehk varustus autodest tiiru ja märkide ülespanemine läheb juba õite ladusalt. Võistlejate paaridesse panekul on meie talvist hooaega kimbutamas kotermann, ei õnnestu kuidagi saada võistluspaika paarisarvu osalejaid. Eelmisel korral jäi Virgo haigevoodisse, seekord ei saanud osaleda Raigo. Järgmiste võistlusteni on kuu, loodetavasti on selleks ajaks kõik korras ja tahaks loota, et keegi ei ole võistluspäevale eelneval reedel haigeks jäänud.
Võistlus ise kulges ladusalt, formaat ja tingimused on paika loksunud ja võib öelda, et on olemas toimiv rutiin. Tögatakse sõbralikult kaasvõistlejaid ja vajadusel remonditakse relva.
Võistluste parimad olid sel korral PCP kategoorias jälle Toomas kellele järgnes Ragnar ja tema järel Virgo. Vedrupüssides tuli seekord esikohal Indrek, kellele järgnesid Andres ja Heli. Peale diplomite jagamist arutlesime võistlejatega võimalusi leida alternatiiv diplomitele, mõned mõtted tekkisid ja vaatama mis sellest välja tuleb. Pärast võistluste lõppu oli võimalus soovijatel ka natuke „püssirohtu” põletada. Samal ajal kui meie võistlesime ja olime muust maailmast eraldatud, saavutasid neli Eesti naist laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel ajaloolise tulemuse, tulles neljandaks. Ilmselgelt tuleb meil kahe võistluse vahepeal trenni teha. Järgmine kord saavad Peetris Field Target laskurid mõõtu võtta 16. märtsil kui võistluste korraldamise järg on jõudnud Saku klubi kätte. Peatse kohtumiseni !
Pildigalerii