Meil on vist õnnestunud luua uus siseruumides rakendatav laskmisformaat, mis kõige rohkem sarnaneb suvisele FT laskmisele metsas 🙂

Selle asja nimeks sai PPI 5|5|5 või lihtsalt 5|5|5. Ehk lahtiseletatult – viis lasku püsti, viis lasku põlvelt ja viis lasku istudes. Kõik peaaegu nagu eelnevatel aastatel, aga ei mingit paberiraiskamist 🙂 Sihtmärgid on 4 mm terasest ja kui tabad, siis ka märk kukub. Märgiidee on sarnane biathlonis kasutatavaga. Meie märkidel on tabamisalad Ø 25, 20 ja 10 mm. Püstiasendist tuleb lasta 25 meetri kaugusel olevat märki, millel avad Ø 25 mm, põlvelt 20 meetri kaugusel Ø 20 mm ning istudes tuleb 4,5 mm diabool lasta läbi Ø 10 mm tabamisalaga 15 meetri kaugusel asuvat märki. Väravasse minnakse paaridena ja punktide märkimine on sarnane FT võistlusega. 15 lasu sooritamiseks on PCP-ga aega 9 minutit ja SPR-ga 12 minutit. Kes laseb kiiremini, sellel on võimalus võrdse skoori korral saada parem koht.

Uus on ka sellel sisehooajal kohtumispaik. Oleme pikalt arutanud ja otsinud võimalusi, et kohtuda keset Eestit. Et kõigil oleks sama pikk tee võistlusele tulla. Leidsime sellise koha! Peetris, Karedal. Tiir on õige pikkusega ja ka teekond sinna on õige pikkusega 🙂 Tänud peremees Urmasele, et peale meiega oktoobris põgusalt kohtumist saime nüüd esimese 5|5|5 võistluse Peetris korraldada!

Laupäval startisid kõik võistlejad Eesti erinevatest kohtadest umbes kell 9. Kohtusime Peetri lumises parklas pisut enne ühtteist. Ühisel jõul laadisime Lauri bussist maha võistluse inventari. Seda oli päris palju 🙂 Erineva kõrgusega pukid, piduriketastest tehtud raskused, sisselaskmiseks vajalikud jurakad ja veel igasugu asju. Radade ülespanemine läks hoogsalt ja juba enne kahtteist olid esimesed võistlejad rajal. Puhkeruumis olid valmis pirukad ja kohv, aga kuna uut asja oli vaja uudistada, siis oli kogu kamp võistlejatega koos tiirus. Sisselaskmine tehtud, pandi kelladele 9 ja 12 minutit ning algaski 5|5|5 võistlus. Sõltumatult toimus paaride vahetus kahel rajal ja kui esimene voor sai läbi, kordus protsess uuesti teises voorus. Arutelu toimus tiirus, puhkeruumis ja õues, et mida teha järgmine kord paremini ja kuidas kellelegi selline laskmine meeldib. Tundus, et meeldis kõigile. Saame nüüd ka talvel kaugusi mõõta ja torni keerata, vähemalt ei ole kevadeks parallaksiratas 25. meetri peale kinni kiilunud 🙂

Püsisime enam-vähem graafikus ja mõni minut enne nelja alustasime diplomite jagamist. Paremusjärjestuses sai nii SPR, kui ka PCP klassis määravaks laskmise kiirus. Andresel ja Janel kogunes võrdselt 14 punkti. Andres laskis kiiremini ja SPR esikoht oligi käes. Sama situatsioon oli ka PCP klassis, kus võrdselt oli punkte Tõnisel ja Tiidul – 23. Tiit oli kiirem ja PCP võit vormistatud.

Terve päeva sadas katkematult lund ja õhtuks ei saanud enam aru, millise hange all kellegi auto asub 🙂 Samal ajal kui autod soojenesid, sai pakitud kasutusel olnud kola uuesti Lauri bussi ning peale autoklaaside sulamist algas teekond kodudesse. Selline oli esimene 5|5|5 võistlus Peetri tiirus. Järgmine kord kohtume samas kohas jaanuaris 2024.

Pildigalerii

Laupäeval, 7. oktoobril autasustati 2023. aasta Eesti parimaid Field Target õhupüssilaskureid Türi Kultuurimajas.

Pidulik hooaja lõpetamine algas täpselt keskpäeval ja alustas seda statistilise ülevaatega möödunud hooajast Alar Torim oma traditsioonilise paberist Exceliga 🙂 Üritus jätkus vanade võlgade klaarimisega ehk vahepealsetel võistlustel jagamata jäänud diplomid leidsid õiged omanikud.

Üritus muutus aina pidulikumaks ja algas 2022/2023 hooaja auhindade jagamine. Alustuseks said medalid kaela sisehooaja võitjad ning siis FT Eesti meistrivõistluste poodiumikohtadele tulnud laskurid.

Eestis toimus 2023 aasta jooksul viis Field Target meistrivõistluse etappi, mille jooksul oli võimalik koguda kuni 500 punkti ja meistritiitli väljaselgitamiseks läks arvesse 4 võistlust ehk maksimaalselt 400 punkti. Võisteldi kahes põhikategoorias: suruõhu- ja vedrupüssid võimsusega kuni 16,3 džauli. Võistlustest võtsid osa nii noored, vanad, naised, kui ka sõpruskohtumisel Leedu laskurid.

„Eesti meistri karikas on inspiratsiooniks, mille suunas pingutada ja intensiivne töö iseendaga kandis vilja“ rääkis Eesti meister Aivar Öövel.

Suruõhupüssi kategooria Eesti üldarvestuses võitis 326 punktiga Aivar Öövel Põltsamaa FT klubist. Teise koha võitis Ragnar Raudsepp Tactical Target .177 Klubist 320 punktiga ning kolmandaks tuli Martin Rebane Saku FT klubist 317 punktiga. 2023. aasta parima päevatulemuse PCP kategoorias lasi Ragnar Raudsepp – 49 punkti 50-st meistrivõistluste 3. etapil Lubjaahjul. Ragnaril on potentsiaali tulla järgmisel aastal Euroopa meistrivõistlustel juunioride poodiumile Wales’is 🙂

Vedrupüssi kategooria Eesti üldarvestuses võitis 279 punktiga Heli Jalakas Põltsamaa FT Klubist. Teiseks tuli René Rebane Saku FT klubist 275 punktiga ning kolmandaks Ott Roosaar Tactical Target .177 Klubist 213 punktiga. Vedrupüssi kategooria parimaks päevatulemuseks lasti 42 tabamust 50-st meistrivõistluste 2. etapil.

ENFTA meistrivõistluste tulemused: https://registreeri.airguns.ee/?lang=et&y=2023&results=

Piduliku osa lõppedes ootas laskureid kaetud kohvilaud.

Päeva teises pooles toimus ENFTA aastakoosolek, kus räägiti möödunud aastast ja valiti organisatsioonile uus juhatus. Presidendina viib laskesporti edasi Indrek Kanep.

Hooaja lõpetamisel tegid pilte Eva Maria ja Urmas.

Bulgaarias toimub 28.-30. september field-target laskmise EM. Vedrupüssi kategoorias esindab Heli Jalakas ning suruõhupüssi kategoorias esindab Aivar Öövel üldarvestuses, kus läheb tihedaks rebimiseks.

Lääne Bulgaaria Montana provintsis Varshetsi küla mäe oru jõe äärses roheluses peetakse field-target laskmise EM-i, kus osaleb 212 laskurit 25-st riigist. Euroopa Field-Target Assotsiatsiooni president Ave Jalakase sõnul on võistluse rajad mänguliselt rasked, äkilised tuulepuhangud ja üles-alla laskepositsioonid hämaras puude all muudavad paljude võistlejate jaoks laskmise keerukaks. Võistluste korraldajad on oskuslikult võtnud maastiku mitmekesise reljeefi laskeala planeerimisel arvesse.

FT tippvõistlus kestab 3 päeva ja koosneb maksimaalselt 150 võistluslasust. Sellele eelneb sissejuhatav päev, kus kontrollitakse õhupüsside reeglitele vastavust ja kohanetakse proovilaskudega testalal. Võistlusi korraldavad see aasta Sofia Field Target Klubi liikmed ja vabatahtlikud. Võistlustele on kohale tulnud mitmed oma ala parimad erinevatest riikidest, näiteks UK-st, Ungarist, Leedust, Hispaaniast, Saksamaalt ja Portugalist. Võidab see, kes oskab lugeda loodust ja saab kolme päeva jooksul kõige rohkem punkte.

Põltsamaa FT klubi korraldas 8.–9. juulil ENFTA lahtiste meistrivõistluste 3. etapi Lubjaahjul.
Hoolimata nukrast ja hallist ilmaprognoosist oli ilm võistluste toimumise ajal märksa etem ennustatust.
Osalejatel sõna otseses mõttes kohutavalt vedas, sest suurem vihmasadu toimus alati peale võistluspäeva.
Tuult ei seganud puhumast mitte miski 🙂 Võibolla ainult Ragnari optimism, mis lihtsalt lahustas tuule mõju tema laskudele esimesel võistluspäeval.
Nimelt sai Ragnar esmakordselt ENFTA lahtistel meistrivõistlustel tulemuseks 49 punkti! Eesti FT laskurite rekord ja fantastiline tulemus.

Väga mõnus ja soe oli peale laskmist kuuma teed ja õhtusööki manustada kõigi laskjate võistlusjärgses jutusuminas laskepaiga vastavas hoones.
Kaugeimad külaliselt olid sedakorda Leedust – härra ja proua Burvys. Linas Burvys lasi hoolimata oma vasaku käe närvivigastusest, mis tegi tema vedrupüssi vinnastamise protseduuri äärmiselt ebamugavaks. Regina pidi Helile alla vanduma rõõmsas heitluses alles teise võistluspäeva lõpus. Vaatamata peenele vihmale ja muutlikule tuulele sooritas Ave oma tulemuste comeback’i teisel päeval sooritades 37 tabamust, mis on ühtlasi tema parim päevaskoor sel hooajal. Raigo Rohtmets oli alles kolmandat korda võistlustel, kuid suutis teisel võistluspäeval koos härra Torimiga tulemuselt kolmanda skoori saavutada.

Kolmanda etapi lõpetas palju rõõmsaid nägusid ning Leedu traditsiooniline sakotis-kook ning loomulikult traditsiooniline kange tee meega, et kõigil soe sees püsiks ja väsimus meelest hajuks.
P.S. Peale võistlust sadanud paduvihm meelitas põõsastest ja puhmastest põua eest varjule pugenud kalad jälle tiiki 🙂 Kontrollpüük kinnitas eelnevat teooriat. Kala käis korraks kaldal ja siis läks uuesti vette oma kalaasju ajama 🙂

Ka sellel aastal on olnud pikk talv ja külm kevad. Maikuu alguses lubas ilmaprognoos Eesti meistrivõistluse esimeseks etapiks jahedat ja vihmast ilma. Radade ehitamise ajal oli 3°C ning vaheldumisi tuli vihma, lörtsi ja rahet. Küllap keegi ülevalt nägi meie head tahet, energiat ja entusiasmi võistluse ettevalmistamisel, nii et kolm päeva enne tähtsat päeva saabusid suveilmad 🙂 Tegelikult oli ilmamuutus niivõrd suur, et päriselt ei saanudki aru, millised riided metsa kodust kaasa haarata.
Laupäeva hommik tervitas saabuvaid võistlejaid päikese ja kerge tuulega. Kogunemine, kohvi, tee ja pirukad. Inimesed suhtlesid, sest viimane kord kohtusime sügisel Lubjaahjul. Võistlus algas ja paarid püssidega siirdusid ettenähtud väravatesse. Vile: „Tuli vaba!” ja algaski esimene võstluspäev. Vaikne tuuleke tegi trikke, päike küttis külma maad ning miraažiudu virvendas optikas. Vahetevahel muutus tuul päris intensiivseks, et siis kohe jälle vaibuda. Sellistes keerulistes tingimustes oli isegi vanameistril uhke tunne 35 meetri kauguselt sipelgale täpselt keskele pihta lasta 🙂 Keeruliseks osutus 19 meetri kaugugusel ja kõrgel männil istuv vaenukägu, sest ega päris mugavat laskeasendit selle linnu tabamiseks polnudki võimalik leida. Tähelepanu nõudsid samasuguste märkidega pikad distantsid. Viiekümnelt meetrilt on raske üht liblikat teisest eristada 🙂 Kõige vähem kollast värvi kulus aga pärast võistlust kärbse värvimisele, see putukas oli lennanud kõrgele puutüvele ning seal ta siis istus ja irvitas all siblivate püssimeeste üle 🙂 Päeva lõpetas frikadellisupp ja rabarberikook. Külalised läksid puhkama, et olla valmis järgmiseks päevaks. Tacticali klubi liikmed siirdusid tegema korrektuure paari märgi asukoha muutmisel ja loomulikult tuli pihta ja möödalasud peita värske värvikihi alla.
Pühapäev algas täpselt samasuguse ilmaga nagu laupäev. Tundus nagu oleks olnud tuult vähem, aga hiljem selgus, et esmamulje osutus petlikuks 🙂 Samad protseduurid hommikul – kohv, tee, pirukad ja jutustamine. Kuna maikuu teine pühapäev on emadepäev, siis kõige lühem ja kõige pikem poiss edastasid Janele ja Helile õnnesoovid koos nurmenukkudega 🙂 Paarid väljahõigatud, siirdusid võistlejad positsioonidele. Algas teine võistluspäev. Tuult nagu oli ja ei olnud ka, optikas oli näha kuidas miraaž otse ülesse tõuseb. Segane värk ning järjekordelt leidis kinnitust tõsiasi, et mööda on tunduvalt lihtsam lasta kui pihta 🙂 Liblikad eksitasid, öökullid olid kaskede otsas äravahetamiseni sarnased, nahkhiired peitsid ennast pimedas kuusikus ja vaenukägu ning kärbes kõrgel puude otsas tundsid ennast sama mõnusalt nagu laupäeval. Päev kulges rahulikus tempos, osad märgid kukkusid ning teised mitte. Seekord tegi võistlusel pilte Karl Erik. Ta ise tahtis ja ega siis head alagtust ei saa keelata. Mõned pildid tulid paremad, mõned jälle udused 🙂 Vähemalt on olemas jäädvustus kahest vahvast päevast 🙂 Võistluse lõpetas Kurzeme strooganov ja jäätis moosivalikuga a’la Dagö. Algas pidulik autasustamise tseremoonia. Esimese etapi SPR klassi võitis Heli ja PCP klassi Taavi. Diplomid, aplaus, õnnitlused ning lisaks ka natuke harivat lugemist Koolibri kirjastuselt poodiumi hõivanud laskuritele. Tactical Target tänab kõiki võistlejaid osalemast!

Kohtunik Lauri ja Karl Eriku pildisaaki saab näha siit.